-
Myllyaho näidend on igati korralik tekst. See on parasjagu nutikas, näitlikustab olukordi, kus vaatajad võiksid enese elu ära tunda, aga sisaldab ka koomikat, mis ei lase tervikul muutuda liialt ängistavaks. „Teater teatris” ülesehitus loob illusiooni kihilisusest (miks ainult illusiooni, sellest edaspidi). Kui Myllyaho näidend oleks koolipoiss, saaks ta kirjandusõpetajalt ilmselt kiita.
Lavastus, mis selle pinnalt üles ehitatud, on samuti korralik: vaimukused on tekstist üles leitud ja publikuni…
-
Lühidalt öeldes on tegemist järjepideva suutmatusega eristada teineteisest realistlikku ja abstraktset kujundit, või kui eristus kusagil instinktiivsel tasandil tehaksegi, ei osata sellega enam midagi pihta hakata, vaid piirdutakse muljetava tõdemusega „ma ei saanud elamust”. Ometi ei ole abstraktse ja realistliku kujundi eristamine pelgalt teoreetiline ülesanne, oskus lugeda abstraktset kujundit vajab intellektuaalsetest võimetest ehk rohkemgi emotsionaalset avatust ja haavatavust. Sedasama, mida Jean-François Lyotard on nimetanud kunstniku askeesiks,…
-
27. jaanuaril lisandub Estonia ooperite nimistusse Georg Friedrich Händeli „Julius Caesar”: selle muusikaline juht ja dirigent on Andres Mustonen ning lavastaja Georg Rootering Saksamaalt. Seegi ooper jõuab Eestis lavale esimest korda. Vincenzo Bellini ooperi „Norma” kontsertettekanne toimub 11. veebruaril Estonia kontserdisaalis. 22. märtsil esietendub Mitch Leigh’ muusikal „Mees La Manchast”, mille muusikaline juht ja dirigent on Jüri Alperten ning lavastaja Neeme Kuningas. Tantsu- ja balletilavastustest jõuab…
-
Tantsulavastuse teemana on aeg mitut moodi käsitletav. Kui vaatasin Tiit Helimetsa „Aega” esimene kord, n-ö puhta lehena, kavalehega tutvumata, siis mõjus etendus eelkõige abstraktsete kujundite mänguna, kus kummastunud muusikahelid ja treenitud, lihaselised kehad lõid üksteisega läbipõimuvaid mustreid. Tundus, et põhirõhk on keha artikulatsioonil, milles ühinesid georgebalanchine’lik puhas, klassikaline joon, williamforsythe’lik pisut mehaaniline rütm ning Jiří Kyliáni lainetena voogav keha. Ja kuigi lavalt aeg-ajalt helide seest läbi…
-
2.
Oma eelmisel ametipostil Eesti Vabariigi kaitseministeeriumis tuli mul tihti suhelda vana Euroopa esindajatega. Paar aastat tagasi päris minult esimest korda Eestis viibiv prantslane, kellele ma lennujaama vastu läksin, kas see on meil Eestis tavaline, et ministeeriumi osakonnajuhataja oma külalistel lennujaamas ise järel käib. Naljatades vastasin, et pole probleemi: Eestis on palgad nii väiksed, et pean niikuinii osakonna juhtimise kõrvalt öösiti taksot sõitma. Prantslane ei naernud, küsis…
-
Nagu mitmel teiselgi teatril on Rakvere teatri avaldamiskõlblikud plaanid paika pandud kuni aastavahetuseni. Jõulukuul, täpsemalt 3. detsembri õhtul, esietendub teatri väikeses saalis vene klassika: Aleksandr Ostrovski „Kaasavaratu” toob lavale Eili Neuhaus, lavastuse kunstnik on Reili Evart. Ühe naise armastuseotsingutest kõnelevas loos mängivad Üllar Saaremäe, Anneli Rahkema, Velvo Väli, Ülle Lichtfeldt, Mait Joorits, Eduard Salmistu jt. Lavastuses teevad kaasa ka teatri Tuuleveski näitlejad. Jõulude eel 10. detsembril…
-
Lavastaja Jaanika Juhanson on Margus Karu samanimelises romaanis esinevaid vaimseid ja füüsilisi piinamisstseene pehmendanud, mistõttu kaldub lavastus teise äärmusse, olles pigem loo pealiskaudne emotsioonitu ümberjutustus ja mõjudes seeläbi ebadramaatiliselt. Mitmel korral tegi lavalt kõlav kommentaar süžee ülearuseks. Punased ketsid, mille kättesaamiseks trupp Viljandi poodides, kuluaarijutu põhjal, kõvasti aega ja vaeva kulutas, seda ei kompenseeri. Aga parem oma loometeel veidi eksida kui käia mugavalt juba sissetallatud rada.…
-
Teatri väikeses saalis esietendus 16. septembril soome näitekirjaniku ja lavastaja Sirkku Peltola näitemäng „Väike raha”, mille lavastas Tanel Ingi. Mängivad Andres Tabun, Luule Komissarov, Terje Pennie, Meelis Rämmeld jt. See on lihtne ja siiras lugu lihtsatest inimestest, kellel on lihtsad soovid ja unistused. 24. septembril lisandus suures saalis Ugala mängukavva kuulsa briti näitekirjaniku Peter Shafferi näidend „Amadeus”. Sünnilt geniaalse helilooja Wolfgang Amadeus Mozarti ja kõrgetasemelise muusikalise…
-
Mis teeb Peter Shafferist väärt näitekirjaniku?
Olen natuke tegelenud Peter Shafferi ning ka tema kaksikvenna Anthony Shafferi tekstidega. „Amadeus” on religioosne tekst ja see istub mulle hästi, sest olen religioosne inimene. 1994. aastal lavastasin Ugalas „Salemi nõiad”, sellega oli sama lugu. Miloš Formani film on mul küll kodus olemas ja olen näinud sealt mõningaid fragmente, aga kogu filmi pole ma ära vaadanud. Seega on Rein Veidemanni süüdistused…
-
Indrek Sammul ei pelga oma tegelaskuju naeruvääristada. Nõnda õigustab Salieri lavaelu Andres Lepiku režii koomikalembust, farsi ja vodevilli paroodilisi (?) puhanguid. Polegi varem näinud nii jultunult lapsikute registritega Salierit. Infantiilsusesööstud peaksid ses näitemängus nagu olema Amadeuse privileeg – ent seekord trumpavad Salieri väärikuse minetamise soolod Mozarti ülbelt üle! Lapselikku tujutsemist väljendavad eriti ilmekalt Salieri jalad. Naljakad on suures tugitoolis maiustamise misanstseenid, kus Salieri on ühtaegu õndsalik…
