-
Jõulukuul oli loodud Rakvere teatri väikeses majas ümber „Kaasavaratu” stiilne õhustik: puhvetis vene köögi suupisted, siin-seal „liuad” sihvkadega, kavaleheks tõhus raharull, dramaatiline muusika voogamas enne etendust. Peenelt haakus lavastusega Mall Nukke õlimaalide näitus, kus vaheda irooniaga liidetud ikoonid ja raha kui „kolmas käsi”.
Ostrovski draamat lugedes tärkas kaks eelhirmu. Võrdlus Eldar Rjazanovi suurepärase filmiga „Julm romanss” (Mosfilm, 1984) „Kaasavaratu” ainetel: mitu uhket stseeni, kogu filmi I seeria,…
-
Portugal ja Eesti asuvad Euroopa eri nurkades, vahemaa on suur. Kui palju teadsite varem Eestist ja selle ajaloost?
Oleme käinud Tallinnas ning tunneme Eesti ja Läti ajalugu. Seega, mingi teadmine sellest, mis Balti riikides nõukogude võimu ajal toimus, oli meil juba enne olemas.
Millised „Puhastuse” teemad pakkusid teile kui lavastajale kõige rohkem huvi?
Näidendi sügavalt humanistlik toon, samuti võimalus taasluua selles lavastuses kaks väga konkreetset perioodi möödunud sajandist. „Puhastus”…
-
Ei oska kumbagi meest toetada ega ka vastu vaielda: olen viimastel aastatel Ugala lavastusi vähe näinud (varasematel aegadel, kui Allik oli veel Ugala juht, organiseeris ta erinevalt teistest väljaspool Tallinna asuvate teatrite juhtidest kriitikute sõite Ugalasse). Suhteliselt hiljaaegu nähtud „Maakaid” ma silmapaistvaks kunstiliseks õnnestumiseks ei pea, rootsi dramaturgi Maria Blomi maa- ja perekonnaloo võimalusi pole trupp piisavalt huvitavaks mänginud. Seevastu pakkus Ugalas viimati nähtu, samuti maaelu…
-
Olen elanud nagu mingis udus. Praegu, kainenenuna, oma tegude ulatuses ja tagajärgede tõsiduses selgusele jõudnuna mõistan ja julgen tunnistada, et oma lahmivais kirjutisis kompenseerisin kolmekümnendates meessoost riigiametniku puhul nii tavalist tähelepanuja tunnustusvajadust. Uhke on näha oma nime artikli päises tuntud teatraali arvustavalt kõnetamas. Uustulnukad janunevad tähelepanu, ja mida karmima tegijana areenile ilmuda, seda tõenäolisemalt sind märgatakse. Lugesin just oma esimest, 2008. aastal ajalehes Sirp avaldatud Rakvere…
-
Minu probleem elulooainelise teatriga seisneb asjaolus, et lähenemisnurk, mille leidmise vajadusele eelmises lõigus osutasin, kipub neis näidendites ja lavastustes peaaegu kuni ettearvatavuseni korduma. Enamasti on tegu pinnapealse ja peamiselt meelelahutuslikkusele orienteeritud palaganiga, koos väikese sentimentalismilaksuga kuskil lõpus. Väga harva näeb elulooainelises teatris dramaturgilisi või lavastuslikke lahendusi, mis oleksid kuidagi vormiliselt või tunnetuslikult oma objekti väärilised, mis astuksid aluseks oleva isiku ja tema (loomingulise) tegevusega loovasse dialoogi.
Need…
-
Täna võitsid sa ühe suure lahingu! Olemasoleva hukkamõistmise asemel näitasid, kuidas teha tuleb – nii, et see puudutab. Seejuures on uhke, et see polnud sugugi lahing kellegi vastu. See oli erisuguste pimetõdede ja ükskõiksuste (milles ju alati ongi oma killuke tõtt, aga mitte kunagi täistõde) süntees kakskõiksuseks – nii sisult kui ka vormilt, nii mõttelt kui ka teostuselt. Uhke lavastus, eriti veel arvestades, millised draamateatrilased sa…
-
Uusbergi „Jõudu” arvustades leidsin end mõneti paradoksaalselt igatsuselt, et loomeprotsess näib olevat kantud justkui „liigsest” harmooniast, kõik sujub täpselt autori-lavastaja ja temaga ühel lainel trupi koostöös, mille tõttu jääks nagu olemata mingi materjali vastupanu ületamise pinge, mis võiks lavaellu lisaelektrit laadida. „Kuni inglid sekkuvad” on selles mõttes julge edasiminek, et Uusbergi tundlik ning mõneti sõnastamist trotsiv sõnum on antud kehastada Eesti Draamateatri staarnäitlejatele. Mitte et need…
-
Etüüdid tantsijate omavahelistest suhetest laienevad inimsuheteni üleüldse: mängitakse läbi mitmed arhetüübid, kuid seda tehakse nii peenelt, et miski ei mõju klišeena. Kogu aeg on tunda ka tantsijate suhet saaliga. Kuidas nad selles liiguvad, kuidas nad ruumi tunnetavad – sellist n-ö ruumisoojust ei näe tantsuetendusel, mis on loodud proovisaalis ja toodud siis lavale, kus võib olla küll antud palju etendusi, kuid mitte loodud sellist suhet. Laval esitatus…
-
Samuti ei lahata selles lavastuses Valgevene poliitilist hetkeolukorda või dissidentliku mõtteviisi arengut, mida võiks ehk oodata ühelt dokumentaalteatri ettevõtmiselt. Ei, pigem on tegu klassikalise psühholoogilise kammerdraamaga, mida läbinisti kunstilise fiktsioonina takistab võtmast teostuse (kunstikavatsuslikult) asjaarmastajalik kobavus ning, mõistagi, ka teadmine, et mängitakse läbi tegelikult toimunut: Nekljajev ja tema naine pidid tõesti elama mõne aja oma korteris kahe-kolme „võimustruktuure esindava” valvuri pilgu all.
Oleme niisiis tunnistajaks, kuidas „suur”…
-
Mis on Pearle* ja kuidas on EETEAL sellega seotud?
Euroopa Etenduskunstide Tööandjate Liitude Liiga (Pearle*1) on üle-euroopaline katusorganisatsioon, mille eesmärk on etenduskunstide arenguks soodsate tingimuste loomine, professionaalse teabe vahendamine, Euroopa ja liikmesriikide seadusandluse muutmine ja ühtlustamine, ettepanekute tegemine Euroopa komisjonile ja teistele etenduskunstide arengut suunavatele institutsioonidele. Sisuliselt on tegemist Euroopa Liidu tasandi lobiorganisatsiooniga.
1991. aastal loodud Pearle* esindab praegu oma 42 liikmesorganisatsiooni kaudu umbes 4500 etendusasutust Euroopas: teatreid,…
