Teater
-
Kiievi kultuuri-ja kunstiülikooli teatriosakonna kaugõppetudeng Aleksandra Levitskaja oli sõja eelõhtul pealinnas eksamisessioonil. Kuna tema sõbranna ema elab Eestis, siis otsustasid tüdrukud pommirahe alt kohe põgeneda.Anita Kremm„Homme sõda kui on …“
Merle Karusoo ei anna oma dokumentaallavastuses hinnanguid, ei süüdista ega kaitse kedagi – selle töö on ta jätnud publiku teha. Võib ette kujutada, kui erisugused on need hinnangud sedapuhku.
6 minutit -
Vahingu alter ego, Nils Mattias Steinbergi kehastatud maale vanematekoju saabuv poeg, on avastseenidest peale impulsiivne, hirmu tekitav, etteaimamatu, egomaniaki tunnustega.Priit LoogTagasitulek Kierkegaardi juurde
Vaino Vahingu käsitlemine läks käest ära nullindate keskel, võttes ennastõgivalt küünilise tooni.
8 minutit -
Tänavuse Salme Reegi nimelise lasteteatri auhinna pälvisid Tuuli Potik ja Eve Mutso Estonia lavastusega „Tajuleebe tantsulugu“, mis on esimene autismispektri ja sensoorsete häiretega ning intellektipuudega lastele suunatud lavastus Eestis.Tanel MeosKurnamispoliitikast kaasavate võimalusteni
Tantsuvaldkonna kroonilise alarahastatuse tõttu jääb kasutamata selle potentsiaal kunstilise kõnetajana, aga ühtlasi ka ühiskonna mõjutajana.
7 minutit -
Töötu kirjandusteadlase Tarmo (Tiit Sukk) tuppa ilmuvad ühel ööl kaks „Tõest ja õigusest“ pärit kõrvaltegelast – Tiiu (Liina Tennosaar) ja Kadri (Harriet Toompere) –, et jutustada ära oma lugu.Linda Maria SaarKiviräha sefiiritort: maitsev, aga liiga magus
„Kõrvaltegelaste“ nelja näitleja mängust on näha, et nad teevad nii, nagu õigeks peavad, lavastaja pole olnud nende rõõmu ja lusti ahistamas.
3 minutit -
Lilian Vellerand-Tamm 25. XI 1932–18. V 2025
Lahkunud on teatriloolane ja -kriitik Lilian Vellerand. Aastakümneid lavakunsti tähelepaneliku silmaga jälgija, seda tundliku sõna toel jäädvustaja ning mõtestaja. Koos Karin Kasega teatrisotsioloogilise uurimissuuna algataja. Näitlejaloomingu käsitleja kujundlikul, detailirikkal ja kaasakiskuval moel. Õpetaja – mitte akadeemilise koolmeistrina, vaid oma kohalolu, innustavate vestluste ja toetava suhtumisega, samuti teatrikirjutiste ja -raamatute kaudu.
Lilian Vellerand lõpetas 1951. aastal Tallinna 7. keskkooli ning 1956. aastal eesti filoloogina Tartu ülikooli. Ta töötas…3 minutit -
Lea Tormis 17. XII 1932 – 11. V 2025
Meie hulgast on lahkunud teatriloolane, -kriitik ja õpetaja Lea Tormis.
Lea Tormis õppis aastatel 1946–1950 Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetas 1956. aastal Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja 1963. aastal samas aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). 1963–1992 töötas ta Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, aastast 1986 kultuuriloo sektori juhtivteadurina. 1961. aastast oli ta ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli teatriajaloo õppejõud (aastast 1996 professor,…3 minutit -
Muusik ja instrumentide ehitaja Ikbal Lubys Indoneesiast paneb etenduse ajal mängima iseleiutatud puugrammofoni-vinüülimängija, kus okstest helipea mängib keerleva puupaku aastarõngaste helisalvestisi.Daniel KötterDaniel Kötteri immersiivne omailm ja maastikumuutuste sajand
„Roden / Kukata Miti / Pembalakan“ viib publiku performatiivsele ja kinematograafilisele rännakule poliitilistest ja majanduslikest huvidest kurnatud ja kuritarvitatud maastikel.
7 minutit -
Näitlejad (fotol Liina Olmaru) tulevad lavale, vaatavad ekraanile joonistuvat pilti, kõnelevad oma elust ja arvamustest ning lahkuvad.Kalev LilleorgEriti vajalik optimism
„Erivajaliku“ teema on väljastpoolt vaatajale laetud ja õrn, aga tulemus märkimisväärselt helge ja elujaatav. Lavastuse lood on üdini ausad ja otsekohesed, ent neis ei ole ängi.
4 minutit -
„Dirigendis“ lummas tõelise orkestrina kordeballett, aga muidugi ka peaosaline Sergei Upkin.Jack DevantUued lühiballetid ja rännak ajalukku
Sergei Upkini lahkumisõhtutel esietendus kaks uut lühiballetti: „Kaardimäng“ Sergei Upkini ja „Dirigent“ Triinu Upkini koreograafiaga.
2 minutit -
Orwelli tekst pääseks sisuliselt mõjule, kui see lavastada n-ö ilma neljanda seinata, nii et laval toimuvale ei vaadata saalist kui mingile kaugele ja koledale asjale, vaid saadakse aru, millal ja kuidas ise vihkamisminutites osaleme.Siim VahurTeel Orwelli maailma poole – nelikümmend aastat hiljem
George Orwelli „1984“ on teos, mille kohta tuleb õudusega tunnistada, et see on osutunud aasta-aastalt üha aktuaalsemaks.
6 minutit
