Toeta

Teater

  • Põgeneja paigaljooks
    Kristo Viiding mängib Päevakeste Tõnise rolli psühholoogilise veenvuse, maksimaalse sõnalise ja kehalise kohaloluga.
    Erly Raudnõmm

    Põgeneja paigaljooks

    Kõige enam tõuseb Madis Kalmeti ja Kristo Viidingu tõlgenduses esile õiguse ja ülekohtu teema, aga ka kohuse täitmine.

    Riina Oruaas
    4 minutit

  • Pealelend – Ivar Põllu, festivali „Draama“ kunstiline juht

    11. – 14. septembrini korraldatakse Tartus Eesti teatri festival „Draama“. Selle põhiprogrammi kuuluvad seekord Endla teatri „Elu ja armastus“, Tartu Uue teatri „Mobiilsed definitsioonid“ ja „Fantoomvalu“, Tallinna Linnateatri „Mineku eel“ ja „Väike prints“, Vanemuise „Mees, kes teadis ussisõnu“ ja „Kalevipoeg“, Eesti teatri- ja muusikamuuseumi „Leek“, Paide teatri „Kaitseala“, Sõltumatu Tantsu Lava „Performance Genis“, Musta Kasti „Ernesto küülikud“, VAT-teatri „Dekameron“, R.A.A.A.Mi ja Vaba Lava „Minu Eesti vanaema“,…
    Tambet Kaugema
    2 minutit
  • Peaasi – mitte norutada!
    Kadri (Ella Cecilia Claesson) elab koos vanaemaga (Leila Säälik) kasinalt keldrikorrusel.
    Tiina Viirelaid

    Peaasi – mitte norutada!

    Metamorfoosis proosast draamaks on Silvia Rannamaa „Kadri“ pidanud maksma lõivu teatriteksti spetsiifikale ning vajanud tihendamist, et mahtuda napi kahe lavatunni sisse.

    Karin Allik
    4 minutit

  • ÜKT – Ühele kujund, teisele …

    Olen üle suve kummitusena kaasas kandnud Kertu Moppeli lavastuse „Rahvavaenlane“ (Eesti Draamateater) avastseeni.
    Lavale tuleb naine. Ta askeldab veidi ja võtab siis kätte noolepüstoli, millega sihib kummutil seisvat objekti. Esimene nool läheb lendu, kuid ei taba. Nii juhtub ka teise ja kolmanda püstoli salves oleva noolega. Ehk ei peagi tabama, sest kuigi naine sihib, on ta seejuures üksjagu ükskõikne. Nii jalutab ta ka rahulikult ruumi teise seina…
    Ott Karulin
    3 minutit

  • Tšehhovi patsientide dialektiline diagnoos

    Kui „Abieluettepanek“ on katse sõnastada Tšehhovi positiivne programm (tees) ja „Karu“ see tühistada (antitees), siis „Armastan tuura“ on süntees, kus Tšehhovi vastuolud tuuakse kogu tervikus lavale.

    Kuressaare Linnateatri ja EMTA lavakunstikooli „Liiga palju armastust“, autor Anton Tšehhov, lavastajad Elise Metsanurk, Mihkel Kohava ja Andreas Aadel, kunstnik Doris Altmets. Mängivad Maarja Johanna Mägi, Kristiin Räägel, Lena Barbara Luhse, Martin Kork, Ken Rüütel,…
    Madis Kolk
    6 minutit
  • Maailmalõpus on peied
    Lippudega laev (viide Boschi maalile „Lollide laev“) täitis hetkega nii oma pika tulekutee ja publiku suure vaatevälja kui ka purustas kõik seni tekkinud eelarvamused.
    Johan Elm

    Maailmalõpus on peied

    Vabandusteta plahvatuslik loomingulisus paiskub Paide teatri trupi kaudu üle heinamaa ning viib suviselt mugava publiku kummalisse ajanihkes peielauda, kus kõik on mitte ainult võimalik, vaid ühekorraga olemas.

    Auri Jürna
    5 minutit

  • Eesti armastus

    „Armastuse narrid“ on kokku lükitud lugudest, mida esitatakse üksi, kahe- või kolmekesi lauludega vaheldumisi.

    Pärnu Suveteatri „Armastuse narrid“, dramaturg ja lavastaja Tiit Palu. Mängivad Piret Laurimaa, Jaan Rekkor, Sepo Seeman ja Olavi Kõrre. Esietendus 10. VII Pärnu jahtklubi purjekakuuris.
    Mõttes võiks Pärnu Suveteatri kolmest lavastustest lausa armastuse triloogia kokku panna. „Klarissa kirjad“ (2016) – kuidas ajalugu armastust lõhub, sellest jagu saamata. „Inriid ja Toomas Nipernaadi“…
    Maris Johannes
    4 minutit

  • Liina Pihlak 26. IV 1937 – 21. VII 2019

    Oma 82. eluaastal on meie hulgast lahkunud Liina Pihlak, aukartustäratava töömahu ja kogemusega teatrikunstnik, kes jõudis teha töötada peaaegu kõigis Eesti teatrites ning kujundada arvukalt telelavastusi Eesti Televisioonis.
    Kirjanike Kersti Merilaasi ja August Sanga tütrena sündinud Liina Pihlaku lapsepõlv möödus Pärnus, kus ta lõpetas 1956. aastal Pärnu 2. keskkooli. Edasi viis elutee ta Tartusse, kus ta asus õppima Tartu Kunstikooli, siirdudes sealt aga paari aasta pärast Eesti…
    2 minutit

  • Jaak Rähesoo 30. IX 1941 – 23. VII 2019

    Meie seast on lahkunud tõlkija, teatrikriitik ja esseist Jaak Rähesoo, üks 1960. aastate põlvkonna säravamaid humanitaare.
    Ta õppis aastatel 1960–1966 Tartu ülikoolis inglise filoloogiat, uuris seejärel aspirantuuris William Faulkneri loomingut ning õpetas ülikoolis aasta jagu väliskirjandust, ent valis siis ameti­töö asemel vabakutselisuse. Tartu ülikooli pöördus ta 1995. aastal tagasi vabade kunstide kutsutud professorina. Akadeemilise tunnustuse märgiks oli ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktoriks valimine 2009. aastal. 2001.…
    3 minutit
  • Naised, kelle aeg pole veel käes
    Ilmselt on Gloria teksti kätketud kõige rohkem vaimukust, ja kui ongi, toob Ene Järvis selle eriti meisterlikult esile.
    Ülo Josing

    Naised, kelle aeg pole veel käes

    Kuigi näidend on leidlik ja mõjuv ning lavastus hoogne ja terviklik, minnakse „Lootuskiirt pimeduses“ küllap suurel määral vaatama ikka näitlejate pärast.

    Veiko Märka
    5 minutit
Sirp