Teadus
-
Ühiskondades, kus sõda on normaalsus ja elu loomulik osa, säilib Jungeri arvates ka lahingumõjude leevendamiseks sobiv kogukonnatunne. Pildil Iisraeli politsei vahistamisoperatsioon Negevi kõrbes.Israeli Police / Wikimedia CommonsHõim, riik ja sõdur
Sebastian Junger soovib näidata, et inimeses on mingi loomulik olek, millest lääne ühiskond on hälbinud ja millest tulenevad ühiskonna hädad.
9 minutit -
Kui akadeemilise õigusteaduse peamine metoodiline element – diskursiivsus – on oluliselt kärbitud, siis kas Eestis on üldse enam õigusteadust olemas?Adobe StockSaja-aastane monopol – kas too big to fail?
Õigusteaduse diskursiivse iseloomu tõttu tagab jätkusuutlikkuse vaid vähemalt kahe institutsionaalselt sõltumatu keskuse aus konkurents.
17 minutit -
Peeter LauritsJaan TootsenPealelend – Peeter Laurits, „Biotoopia“ korraldaja
Korraldad augustis Viinistul toimuvat hübriidkonverentsi „Biotoopia“. Mis on biotoopia? Kas antropotseeni vastand, bio-utoopia või midagi muud?
„Biotoopia“ tunnuslause on „Lähikontakt maapealsete eluvormidega“. Biotoopia on kui teiste eluvormidega kontaktide loomise kasvulava, kasvatamaks uusi väärtusi inimese ja looduse suhetes ning kujutelmi elukorraldusest, mis hoiab…2 minutit -
Oli veel palju taimi, millest kõneldi kui väga heast ravimtaimest, mis aitab kurja sõna, nõiduse ja kaetise vastu. Kaetiserohud. Kassiratas ehk maajalg on üks neist.Kristel VilbasteEesti ravimtaimedest XII
Lugu kõige kangemast rohust ehk Eesti otsib ravimtaimede-imetegijate pikast rivist superstaari. Kas usk või toimeained?
11 minutit -
Nad jälgivad oma tuhande silmaga. Ei, mitte meid – mitte ilmtingimata meid, vaid valgust ja üksteist.Peeter LauritsNemad ongi leegion
Antropotseenis ei seisa inimkond eraldi kõigest muust elavast, taimede oskustele ja ökoloogilistele seostele tasub pöörata tähelepanu.
5 minutit -
Üks raviviis on looduskultuuri rolli ja tähtsuse suurendamine kultuurimaastikus määrani, mis teeks arusaama inimese kuulumisest biosfääri ja tema absoluutsest sõltuvusest selle seisundist vaieldamatuks põhitõeks.Piia RuberLooduskultuurist ja looduskultuuritusest
Praeguse tsivilisatsiooni süvenev keskkonnakriis on seda kandva kultuuri raskekujuline tervisehäire, mida võib nimetada progresseeruvaks looduskultuuri puudulikkuse sündroomiks.
8 minutit -
Indrek KangroKuidas maitseb kliimamuutus ehk Olukorrast õunariigis
Kui supermarketite riiulid on viimaste kümnenditega näiliselt aina kirjumad, siis tarbimine on liikunud järjest kaugemale looduslikust mitmekesisusest.
9 minutit -
2021. aasta kevadsemestril kogusid Tallinna ülikooli erialasid lõimiva uuenduse õppeaine projekti „Mis värvi on armastus?“ (juhendajad Mari Uusküla ja Merilyn Meristo) tudengid värvisõnade assotsiatsioone kokku 248 eesti keelt emakeelena kõnelevalt inimeselt. Värvisõnale roheline antud vastused: mida suurem on kiri, seda rohkem inimesi seda seost nimetas.Elav, rõõmus ja vallatu roheline keeles, meeles ja sümboolikas
Rohelisest on saanud ajaloos niivõrd võimas sümbol, et me rohelise kasutust keeles ja kultuurides enam isegi ei märka.
14 minutit -
Digimugavus või digiautonoomia?
Digitehnoloogiate areng, suurandmete kasutamine ja käitumisökonoomika on loonud laiahaardelise inimeste juhtimise ja kontrollimise võimaluse.
5 minutit -
In memoriam Anto Raukas
Anto Raukas 17. II 1935 – 19. IV 2021
Kui alguses peaks olema sõna, siis mõne inimese puhul on neid väga palju vaja. Valik neist, mis kõik õiged. Tubli õppur. Kuldmedalist. Kõrgharidusega geoloog. Aspirant (ehk praegu doktorant). Kvaternaari spetsialist. Teaduste kandidaat (praegu PhD). Nooremteadur. Vanemteadur. Kõva spordimees. Eesti noortemeister. Üks Eesti orienteerumise rajajaid. Üleliidulise kategooria kohtunik. Meistersportlane matkamises. Spordiseltsi Kalev auliige. Sektorijuhataja. Osakonnajuhataja. Hoolitsev abikaasa, isa, vanaisa.…3 minutit
