Toeta

Teadus

  • Teadusfoto 2021
    Parim foto üldkategoorias Eesti geoloogilise läbilõike puursüdamiku kirjeldamine Arbavere välibaasis.
    Peeter Paaver / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia Commons
    ,

    Teadusfoto 2021

    Teadusfotode konkursi korraldas Wikimedia Eesti ja see on osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest. Aasta teadusfotograafiks Tartu ülikooli geoloogia nooremteadur Peeter Paaver.
    Parim foto üldkategoorias Peeter Paaver
    „Inimesed teaduses“ võitja  Peeter Paaver
    Välitööd Estonia maa-aluses põlevkivikarjääris, põlevkivi kihtide läbilõike varieeruva mineraloogilise ja keemilise koostise ning struktuuri…
    1 minut

  • Kas head saab veel paremaks teha?

    Innovatsioonitüüpide üheaegne rakendamine tõhustab märkimisväärselt ettevõtte majandussooritust.

    Innovatsiooni peetakse edasiviivaks jõuks ning selle abil loodetakse lahendada paljusid arenguprobleeme. Innovatsioon on edasiviiv nähtus. Seepärast on õigustatud küsimus, kuidas uuendustegevust ettevõtetes tõhustada, s.t paremaks teha. Ühe moodusena rakendavad ettevõtted üheaegselt mitut innovatsioonitüüpi, sealhulgas tehnoloogilisi ja organisatsioonilisi uuendusi. Ehkki see on endastmõistetav, on uuendusviiside edukas koos rakendamine valdavale osale ettevõtetest raske. Nii praktikud kui…
    Maaja Vadi, Priit Vahter
    6 minutit
  • Ääremärkusi teaduse vahelt. Igast sitta ka uuritakse
    Wim Delvoye. Cloaca Original. 2000. Pildil Düsseldrofi kunstimuuseumis 2001.

    Ääremärkusi teaduse vahelt. Igast sitta ka uuritakse

    Kahel ja poolel miljardil inimesel puudub ligipääs meie mõistes normaalsetele sanitaartingimustele.

    Lauri Laanisto, kes tunneb, et pärast möödunud aastat ei saagi enam muust kirjutada …
    9 minutit
  • Juua või mitte juua? Allikast
    Eestis võib otse allikast juua, kui maitsest ja lõhnast on tunda, et see vesi on puhas ja tegu on voolava allikaga. Tarakvere allikas, Kave läte, Prandi allikas.
    Kristel Vilbaste

    Juua või mitte juua? Allikast

    Eesti on allikatega hästi kaetud, hinnanguliselt on Eestis 15 000 allikat. Kahjuks pole teada, kui paljud neist on joogiveeallikad, ka riigiametitel pole teadmist, kui palju meil on joogiveeallikaid.

    Kristel Vilbaste
    8 minutit
  • Teel süsinikust vabaks I. Võidujooks ajaga
    Energiatarbimine maailmas üha kasvab. Sealjuures toodetakse 80% maailma energiast (peamiselt) fossiilkütuste põletamise teel.
    Piia Ruber
    ,

    Teel süsinikust vabaks I. Võidujooks ajaga

    Võitlust kliimamuutusega tuleb alustada energeetikasektori puhastamisest, sest ligi kolmveerand kõikidest kasvuhoonegaasidest on pärit energeetikasektorist.

    Marti Jeltsov
    5 minutit
  • Kas teadusfilosoofia aitab teadust edasi viia?
    Endla Lõhkivi: „Teadlastena (või mistahes grupi liikmena) juhivad meie mõtlemist koolkonna või kogukonna väärtused ja vaated, eeldused, milles oleme kujunenud, seetõttu me ei märkagi nende olemasolu.“
    Triin Paaver

    Kas teadusfilosoofia aitab teadust edasi viia?

    Endla Lõhkivi: „Me ei tohi võtta midagi enesestmõistetavana, vaid püüame uuritavate näidete puhul selgitada välja, millised kultuurilised tegurid on tähtsad ja kuidas need toimivad.“

    Peeter Müürsepp
    9 minutit
  • Argidialektika IV. Meie. Omad
    Meie ja nende piir võngub alati, me oleme oma piiril, mis alatasa nihkub, teiseneb, nüansseerub.
    Piia Ruber
    ,

    Argidialektika IV. Meie. Omad

    Eelmises argidialektika harjutuses sai räägitud sellest, kuidas teisele-olemine kuulub minu enese määratluse sisse. Sina oled minas. Ja et see toob minusse tundmatuse, teadmatuse. Ma ei saa sinasid lõpuni kontrollida. Kuidas on aga sellega, et määratleda mingi kindel sinade-ring, kellega ma suhestun,…
    Margus Ott
    3 minutit
  • Mis meist järele jääb?
    Voyageride pardal on inimkonna läkitus võimalikele intelligentsetele Maa-välistele eluvormidele – kullaga kaetud vaskplaadile on salvestatud helid ja pildid Maa kultuurist ja elurikkusest.
    NASA/JPL

    Mis meist järele jääb?

    Vähemalt teoreetiliselt võivad inimese tegevusjäljed jääda kõige kauemaks püsima Maast väga-väga kaugele.

    Kurmo Konsa
    9 minutit

  • Põletamise teaduse jünger

    In memoriam akadeemik Arvo Ots 26. VI 1931 – 9. I 2022

    Temperatuur ligi poolteist tuhat kraadi. Ruum kui paras spordisaal. Leegid vuhisevad restist üles või põletist välja. Nagu põrgu eeskoda. Maapealne inferno. Tegelikult hoopis kolle, kus põleb põlevkivi – loodusvara, millest suuresti sündis meie kaasaegne teadus ja mis on meid ustavalt teeninud juba rohkem kui sajandi.
    Kes on sellisesse koldesse vaadanud, ei unusta seda niipea. Tohututes kogustes tulikuuma tuhka, mis lendleb…
    4 minutit
  • Ääremärkusi teaduse vahelt. Head, halvad ja inetud taskukesed
    Filmidest on kõige populaarsemaks pealkirjainspiratsiooniks Sergio Leone 1968. aasta makaronivestern „Hea, paha ja inetu“. Teisel kohal on Steven Soderberghi 1989. aasta draama „Seks, valed ja videolint“.

    Ääremärkusi teaduse vahelt. Head, halvad ja inetud taskukesed

    Millistest teostest on teadlased ammutanud inspiratsiooni teadusartiklite pealkirjastamisel?

    Lauri Laanisto, vestitu ökoloog
    9 minutit
Sirp