-
Hiljuti viitas üks tõlkijast kolleeg 3. veebruaril ajalehes Sirp ilmunud Toomas Boltowsky artiklile “Tõlkeraamatute häda ja viletsus”. Suurepärane artikkel ja tugimaterjal igale tõlkijale, kes sõjandusvaldkonnaga kokku peaks puutuma! Selline ekspert ja toimetaja oleks ilmselt iga professionaalse ja südametunnistusega tõlkija unistus! Kuigi ma ei ole seotud ühegi raamatuga, millele artiklis viidati, ajendas see kirja panema mõned aspektid tõlkimistöö tagamaadest, mida lugeja ei pruugi teada. Samas – lugeja…
-
Kahjuks võin oma kogemusest kinnitada, et sageli osutub tõlkija ja toimetaja töö suhe selliseks, nagu eespool kirjeldatud. Kusjuures ei maksa unustada, et kui tõlkijale antakse töö tegemiseks kolm kuud, saab toimetaja ühe kuu ja raha mõistagi samuti palju vähem. Mida mõtleb siinkohal tõlkija toimetaja südametunnistuse all, kui ta ülelugemata töö kirjastusse toob ja tahab veel kiire töö eest rohkem tasugi saada?
Tõlkija loob raamatu oma keeles…
-
M. Männik. Jüri Kuke mälestusmedal. 1990 (modelleeritud 1981). Pronks. D 68 mm.
Soome intellektuaal Matti Kurjensaari, kes suri meie pöördeaastal 1988 ega näinud enam järgnenud sündmusi, kirjutas 1973. aastal masendustundega: “Me teame mõndagi, mida ei teadnud Marx, Engels, Lenin. Me teame, mis on marksism võimu tööriistana. Meil on sellega juba üle poole sajandi kestnud kogemus.” Tema bilansi järgi polnud marksism vähendanud ei ahelate, julmuse, vihkamise, umbusalduse hulka…
-
ETV valis olümpia eel kanaleid. Õigupoolest küll võttis, mis anti. EMT otsib nagu iga teinegi 3G operaator maailmas näljaselt oma uuele platvormile lisaväärtust toovaid sisutooteid ning suusahullu Eesti puhul pole selles kontekstis väärtuslikumat maasikat kui tuttava eestikeelse saatekommentaariga olümpiaülekanded või ülevaateuudised. Nii sündis diil, mis tõi ETV-le justkui uue väljundi. “Eestis esmakordselt vahendame televisiooni otse-eetrit läbi mobiiltelefoni,” rõõmustas ETV juht Ainar Ruussaar EMT pressiteates. “Kui räägime…
-
Kultuuritehas Polymeri katlamaja Põhja pst 27a kaks päeva enne kontserti. piia ruber
Tallinn päästeti sel nädalal! Hurjuhh! Mind ja sind siin suduses linnakeses päästeti. Ilmselge, et kui Tallinn saab kultuuripealinnaks, siis ta vabastatakse raha- ja klaasmetallmüüridest, alati vuravate autode paelust, juhmi pilgu ja töllakil suuga nürikodanik kaubakeskuse jõuluvalguses koridorest kaob ja asendub säravasilmse ja eluihara inimolendiga kuskil teatrisaalis või kunstigaleriis, hämaras keldris kirjandusõdakul, kontserdil ärklisaalis, raamatukogude lõputute…
-
Ilma valitsuse ja riigikogu selge tahteta ei saa ka keskpank suurt midagi ette võtta peale kommertspankadele rangemate piirangute kehtestamise laenuandmisel, aga selle sammu võimalik mõju on tühine. Inflatsiooni ohjeldamine on valitsuse töö ja ei saa öelda, et Eestis seda ei osataks teha, kui vähegi tahtmist oleks. Inflatsiooni allasurumisega tegelesid Eestis kõik valitsused 1990ndatel aastatel ja veel ka pärast sajandivahetust. Ja edukalt tegelesid. Pole teada, kas lihtsalt…
-
Eestluse keerdunud lapikruumiline iseloom. Strandberg 2006
Kroonik Henrikust oli eesti rahva eneseteadvusele üpris vähe kasu, kuni tema kirjapandut ei valatud ilukirjandusena rahvusliku omamüüdi osaks. Kirjanike abita ei oskaks me ehk tänapäevani Lembitut suureks riigi- ja aatemeheks ning Kaupot tüüpiliseks XIII sajandi kvislingiks pidada. Ajaloolased vaevad tänapäevani muistse vabadusvõitluse aja Vene ja Saksa anastusretkede kasu ja kahju Maa hõimudele, aga tänu Lauluisa vahendusele on raudmehed ja koerakoonlased salvestunud…
-
Päristeatri kohta kehtib üldjoontes seesama, mis meie rahva, riigi ja iseseisvuse kohtagi: et põrgulikult hästi on läinud. Ja ainult paremini kehtivate olude jätkudes saabki minna. Teater on ju suutnud aina tihenevas konkurentsis inimeste tähelepanu pärast kenasti toime tulla, statistika kinnitab seda. Kui sellist edetabelit kuskil peetaks, siis tõenäoliselt oleks Eesti vaatajatundide arvestuses 1000 elaniku kohta ülemaailmses võrdluses väga kõrgel kohal. Kui ümardatult käib iga eestlane korra…
-
Sarjas “Sirbi raamat” ilmusid korraga 10. ja 11. esseekogumik, Marek Voldi “Esteetikast” ja Toomas Pauli “Kontide kasulikkus”. Millal on järge oodata?
See on väga hea sari, millel, kui just puudusi otsida, on kaks häda. Esiteks see, et viimastel kuudel pole suudetud kinni pidada ilmumise regulaarsusest. Ja teiseks on terve hulk majanduslikke ja tehnilisi takistusi, mis ei ole lasknud sel sarjal seisusekohast sära saavutada. Kõigil seni ilmutatud autoritel…
-
David Harvey,
A Brief History of Neoliberalism. Oxford University Press, 2005.
David Harvey, kes on töötanud professorina nii Oxfordis, John Hopkinsi ülikoolis kui (nüüd) New Yorgi linnaülikoolis, on püüdnud ühendada tänapäeva maailma oluliste protsesside nagu globaliseerumine ja urbaniseerumine poliitökonoomilist käsitlust kultuurimuutuste uurimise ja mõtestamisega. Tema raamat “The conditions of postmodernity” on tuntud ka Eesti nooremate intellektuaalide hulgas. Nüüd on ta leidnud, et ilmselt viimase sajandikolmandiku üks olulisemaid…
