-
Kumu (ja iga avaliku haridusasutuse) “äriidee” on see, et inimesed tuleb majja sisse meelitada ja siis neid kõigi mõeldavate legaalsete nippidega seal sees võimalikult kaua kinni hoida. Kaheksatunnise tööpäeva jagu. Suur kunst ise võib ju ka tulevikus sündida ainult juhul, kui looja kõvasti kannatab, sealhulgas ka füüsiliselt – näiteks tühja kõhtu. Aga kunsti vaataja-nautija ei pea ilmtingimata sama kadalippu läbima. Kui vaatamine on piinarikas, siis jätab…
-
Tegelikult tuleb öelda: “Jumal tänatud, et me presidendi otsevalimist pole seadustanud”. Sest presidendi otsevalimise küsimuses on rahvas käitunud kui jonniv laps, kes tahab endale mänguasja, mille kasutamisest ning selle tagajärgedest tal suurt aimu pole.
Uue mõistuseaja kuulutaja, briti filosoof Francis Bacon kirjutas omal ajal nelja sorti iidolitest, mis inimeste tunnetust varjutavad ega lase tõde leida. Mulle tuleb see iidolite jutt tihti meelde, kui mingi asi tundub silmanähtavalt…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/140406/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Selle näiva vasturääkivuse põhjus on järgmine. Ühelt poolt on nende kahe aasta jooksul Eestis tõepoolest sündinud palju rohkem lapsi: kui 2003. a oli neid 13 036, siis 2005. a 14 303, seega 1267 võrra rohkem. Teiselt poolt pole aga selge, mil määral on selle põhjuseks just nimelt vanemahüvitis. Esiteks oli sündide arv hakanud kasvama juba enne seda, kui vanemahüvitis, siis küll vanemapalga nime all, esmakordselt kõneks…
-
Ühiskondlikud väärtused kipuvad enamasti olema isikustatud, koonduvad isakujusse. “Isadega” on meil vastuolulised suhted. Vene aja “isakesed” mõjusid iseenese karikatuuridena. Vanema põlvkonna Eesti-aegsed “isad” olid surnud ja kandsid märtrioreooli. Laulva revolutsiooni ajal tekkinud potentsiaalsete “isade” konkurents jätkub tänagi konkureerivates “lähiajalugudes”. Ka alanud presidendikampaania nõuab isakuju. Võib muidugi küsida, et kui tegelikud kokkulepped jäävad kulisside taha ja laiem avalikkus valikuprotsessi mõjutada ei saa, mis tähtsust on siis presidendi-show’l…
-
Inimesed, kelle amet on uurida, kuidas haigeid paremini ravida, miks haigused tekivad või kui tihti üldse haigestutakse, ei saa hakkama ilma andmeteta, mida kogutakse inimeste ravimise ajal. Tihti kogutakse andmeid hoopis tervetelt inimestelt, et teada saada, kellena ja mis tingimustes on nad töötanud, palju teenivad, mida söövad ja joovad, mitme partneriga seksinud, kas suitsetavad, kui mitu tundi päevas kehalist tööd teevad. Mõnikord, kui on juhtunud mingi…
-
Oluline oleks luua ühendus, mille põhiülesandeks oleks jälgida inimtegevust eetilisest vaatepunktist. See võiks olla valitud kõige erinevama taustaga inimeste hulgast. Kuna niisugusel seltsingul ei saa olla poliitilist jõudu, ei saa tema seisukohad seaduslikult millekski kohustada. Aga just tänu oma sõltumatusele võiksid need esindada maailma südametunnistust, omada moraalset autoriteeti.
Tema Pühadus dalai-laama
Jakob von Uexkull saabub, nagu alati, sekundipealt, hõlmad lehvimas, nõustub tänulikult tassi Pu-Erhi teega ja võtab hoogsalt…
-
Sugude õiguslik võrdsus on mõistlik ja ühiskonna püsivat tasakaalu soodustav põhimõte. Ent kvoodid selle lahenduseni ei vii. Miks? Sest kvoote saab kehtestada ainult formaalsetele struktuuridele, mis on avalikkusele nähtavad ja kus märkimisväärset diskrimineerimist ei ole ka praegu. Kvantiteedi poolest, jah, poliitilise võimu tipus ju veel on, aga probleemi ennast ei saa hakata tipust lahendama. Tipp kujuneb täiesti demokraatlikul ja avalikul viisil. Vaevalt on kunagi saavutatav see,…
-
1991. aasta 8. detsembril sõlmisid Minskis liidulepingu Venemaa, Ukraina ja Valgevene. SSSR ehk Nõukogude Liit oli hinge heitmas ja koolnukese asemele vajati uut. Nii sünnitati SNG ehk Sõltumatute Riikide Ühendus, kuhu sama kuu teisel poolel astus veel 8 endist liiduvabariiki. Gruusia, kes algul kõrvale jäi, liitus 1994. aastal.
Vene keeles Sodružestvo’ks, inglise keeles Commonwealth’iks nimetatud uusmoodustis pidi arendama 12 sõltumatu riigi majanduslikku, poliitilist ja kaitsealast koostööd. Õiget…
-
Ivi Proos, Iris Pettai, Ülo Kaevats, Juhan Kivirähk, Raivo Vetik, Tõnis Saarts ja Tiina Raitviir, Demokraatia ja rahvuslikud huvid. http://margus.koobas.ee/ajutine/DeMo_taispikk_versioon.pdf
Demokraatia auditite eesmärk on juhtida tähelepanu demokraatia ja valitsemisega seotud kitsaskohtadele riigis. Regulaarseid demokraatia auditeid Eesti kohta on tehtud ka varem, lisaks 1997. aastast regulaarselt avaldatud Freedom House’i raportitele hakkas Euroopa Komisjon 1998. aastal avaldama eduaruandeid Eesti valmisoleku ja probleemide kohta liitumiseks ELiga. EL auditid olid suhteliselt…
