-
Lihtsustatud kujul saab iga ministri tegevust mõõta selle järgi, kui palju ta oma valitsemisalasse igal aastal raha juurde toob ja kui palju seal tegutsevate inimeste elu kergendavaid õigusakte jõustab. Valimiste tõttu pole pikemast perspektiivist kui aasta mõtet palju rääkida. aga mida meil selle lühikese aja jooksul loota on, esiteks eelarve ja teiseks uute seaduste osas?
Raivo Palmaru: Rahal on kaks poolt. Asju saab teha raha eest ja…
-
Mõni aeg tagasi andis Eesti vähemusrahvuste olukorra kohta hinnangu Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse uurimise komisjon, kes leidis, et Eestis pööratakse vähemusrahvuste probleemidele liiga vähe tähelepanu. Ühena sellistest rahvustest mainitakse mustlasi. Niisugune väide tekitas iroonilist nördimust mitmes Eesti väljaandes, kelle arvates see on täielik jama: mustlaste probleemidest pole ju ajakirjanduses midagi kuulda olnud!
Otsesõnu ei kuulutata tänapäeval vähemusi enam ebainimesteks. Ometi tõmmatakse nendesse suhtumistesse samasugune radikaalne piir,…
-
Presidendivalimistega kaasnevad arutelud on sagedasti populistliku jumega. On ju tegu ikkagi rohkem emotsionaalseid värinaid tekitava kui Eesti ellu sisulisi muutusi tõotava teemaga, millega loodab rahvasõbralikkusepunkte peale poliitikute koguda ka ajakirjandus. Presidendivalimiste senine kord on Eestit justkui igati hästi teeninud. Ometi on presidendivalimiste protsess võtnud vormiliselt üha farsilikuma ilme. Mida teha, et presidendivalimiste formaalsus ja sisutus ei labastaks rahva seas ühe hinnatuma institutsiooni mainet? Munitsipaalpoliitikas on korduvalt…
-
Pekka Hyvärinen, Soome mees: Urho Kekkose elu. Konsultant Hannu Rautkallio. Soome keelest tõlkinud Tauno Vahter.
Tänapäev, 2006. 352 lk.
Juhani Suomi, presidendi “ametlik” biograaf, on avaldanud Urho Kaleva Kekkose elukulust kaheksa mahukat köidet, kus keskendutud aastatele 1936 – 1981. Ma ei ole neid lugenud, aga väidetavalt on seal raiutud tuhandetel lehekülgedel raamatusse “kõik”. Päev päeva järel on kirja pandud Kekkose tegemised, ütlemised, kirjutamised. Erinevalt paljudest tipp-poliitikutest ei…
-
Pika kultuurimäluga rahvastel on tavaliselt loomislugu, mis seletab ära maailma tekkimise ja inimese koha seal. Loomislugu on keskse tähtsusega, seda esitatakse igal aastal mitu päeva kestvate pühade ajal ning sellest on saanud osa iga inimese teadvusest. Samalaadsed lood on ka suurtel organiseerunud religioonidel. Milline on aga Eesti loomislugu aastal 2006? Äärmuseni lihtsustatud lühiversioon, mis ei toetu põhjapanevatele uuringutele, võiks kõlada umbes nii:
Alguses käis teadmata põhjustel suur…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/280406/16.jpg” align=baseline border=0>
-
On natuke kahju, et Andres Adamsoni monograafia XVI sajandi Liivimaa ajaloos silmapaistvat rolli etendanud Taani printsist Magnusest on pälvinud kummaliselt vähe arvustajate tähelepanu. Ometi on tegu üsna ainulaadse raamatuga kas või seetõttu, et viimastel aastakümnetel on eesti ajaloolastelt seda perioodi lahkavaid uurimusi valminud üllatavalt vähe. Õieti on selle raamatu monograafiaks nimetamine võrdne libedale jääle astumisega, sest autor on teinud kõik endast sõltuva, et paigutada oma teos…
-
Postimehe arvustajad teevad Mart Laari raamatu “Sinimäed 1944” üsna maha (24. III). Samas tundub, et nad mitte niivõrd ei arvusta Laari raamatut, kuivõrd kõnelevad, mida oodanuks nemad seesuguselt raamatult. Mina jõudsin lugedes arvamusele, et Laari Sinimägede raamat ja möödunud aastal ilmunud “Emajõgi 1944” on parimad 1944. aasta sõjasündmusi Eestis käsitlevad raamatud pärast Arved Kalvo raamatut “Nemad vabastasid Lõuna-Eesti 1944. aasta augustis-septembris” (1972).
Kalvol oli Vene sõjaarhiivide materjalidele…
-
Rakenduskeeleteaduse mõistest
Rakenduslingvistika sai omal ajal alguse võõrkeeleõpetuse moodsatele teaduslikele alustele viimisest, sest just see väljundvaldkond on tugevasti mõjutanud arusaamisi keele toimimisest, selle uurimise põhimõtteid ja meetodeid. Siiani tsiteeritakse S. Pit Corderi niisuguse sisuga raamatut “Sissejuhatus rakenduslingvistikasse” aastast 1977. Umbes selsamal ajal sai rakenduslingvistika Eestis ka arvutuslingvistika tähenduse, sest nii kasutati seda terminit NLi ülikoolides.
Pisitasa on valdkond paljuski muutunud, arenedes käsikäes sotsiolingvistikaga. Viimane käsitleb keelt ühiskonna…
-
Konverentsiks on ilmunud “Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2”.
Maailma ülikoolides õpetatava erialana on rakenduslingvistika pisut üle 40 aasta vana. Eelmisel aastal ilmunud Lancasteri ülikooli professori Martin Bygate’i mõtisklus rakenduslingvistika moodsate suundade üle on jätnud mulle mulje, et lingvistika ongi rakenduslingvistika. Või õigemini, et lingvistika ilma tegeliku kasutuseta, puhta teoreetilise mänguna on üks ilus mäng, aga muidu veretu värk. Kuid uurimisala pole justkui päris õige, kui alatasa poleks…
