-
Number 1 /2006.
Aastal 2000 retsenseerisin Sirbis suurekaustalist Eestit tutvustavat ingliskeelset pildialbumit “Estonia: A Land of Human Dimensions” ja leidsin, et kuigi raamat sisaldab häid fotosid ja oli kujundatud ja trükitud eeskujulikult, oli sel üks suur puudus – puudu jäi eestilikkusest. Eesti omapära, eesti loodus, ajalugu, kultuur ei tulnud vajalikul määral esile.
Hiljuti sain mitu ingliskeelse ajakirja Estonian Culture numbrit, mida annab välja Tallinnas paiknev Eesti Instituut. Heameelega…
-
Boriss Volodin, Maailma raamatukogude ajalugu. Tõlkinud Piret Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu, 2006.
Oma küllaltki mahukas retsensioonis (Sirp, 14.VII) halvustab David Vseviov Boriss Volodini raamatut “Maailma raamatukogude ajalugu” ja seab kahtluse alla selle eestindamise mõttekuse. Kuna ma ei ole üksnes kõnealuse raamatu tõlkija, vaid ka kogu projekti algataja, seega vastutaja ja Vseviovi kriitika ei ole muutnud minu arvamust raamatust kui põhiliselt heast ja vajalikust raamatukogude ajaloo käsitlusest, ei ole…
-
Harold Lamb, Tšingis-khaan. Kõikide rahvaste valitseja.
Tõlkinud ja kommenteerinud Martti Kalda. Kunst, 2006.
John Man Tšingis-khaan. Elu, surm ja ülestõusmine.
Tõlkinud Tiia-Mai Nõmmik. Pegasus, 2006.
Sel aastal on meie lugejani jõudnud kaks Tšingis-khaani käsitlevat monograafiat. Sellist buumi ei oska ma kuidagi seletada. Võimalik, et tegemist on pimeda juhusega, võimalik, et vastupandamatu huviga ajaloo vastu, võimalik, et ihalusega kellegi-millegi suure ja vägivaldse järele. Lambi raamatu ingliskeelne originaal nägi päevavalgust juba…
-
25 riigi juhid sõlmisid põhiseaduse leppe vähem kui kaks aastat tagasi. Ehk kõigi liikmesmaade juhid olid jõudnud üksmeelele, et Euroopa riikide edasise arengu ning konkurentsivõime suurendamise huvides tuleb mitmes valdkonnas, näiteks välis- ja julgeolekupoliitikas, tihedamat koostööd teha, protseduurireegleid lihtsustada ja otsustamise läbipaistvust suurendada. Ilmselt ei saanud dokument küll kõige õnnestunumat nime, sest põhiseadusega ei ole sel siiski suurt pistmist. 2004. aasta oktoobris Roomas alla kirjutatud lepe…
-
Juhust kasutades tänan professor Zetterbergi sõbraliku arvustuse eest.
-
Tõlgitud raamatust: Ernesto Laclau ja Chantal Mouffe, Hegemoonia ja sotsialistlik strateegia: radikaalse demokraatliku poliitika poole (Verso: 1985), lk 171-175.
See, mida neokonservatiivne ehk neoliberaalne “uusparempoolsus” vaidlustab, on üks teatav liigendus, mis on pannud demokraatliku liberalismi õigustama riigi sekkumist võitlusesse ebavõrdsusega ning Heaoluriigi rajamist. Selle muudatuse kriitika pole sugugi hiljutine nähtus. Juba 1944. aastal algatas Hayek raamatus “Tee orjusesse” raevuka rünnaku riikliku sekkumise ja majandusliku planeerimise mitmesuguste vormide,…
-
Täna asendab Nõukogude sõjakangelasi homoheroism. See kajastub ilukirjanduses ja võidab filmifestivalide peaauhindu. Ja kehalisus, kehafunktsioonidel põhinev identiteet on omaette eesmärk. Martin Kala tsiteerib 21. juuni Postimehes seoses homoseksuaalist Hollandi suursaadiku väidetava ahistamisega Thomas Ferenczi(t), kes Prantsuse päevalehes Le Monde ütleb, et on vaja aega, soovi ning midagi tõelise kultuurirevolutsiooni sarnast poliitika- ja sotsiaalelus, et muuta homoseksuaalsusega seotud suhtumisi ja tavasid.
Mõistekasutus “kultuurirevolutsioon” on kõnekalt ambitsioonikas. Kultuurirevolutsioon…
-
Eetika. Interdistsiplinaarsed lähenemised. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2001 – 2006.
On igati kiiduväärt, kui akadeemiline asutus võtab vaevaks üllitada midagi tõsisemat kodumaise publiku jaoks. Kuigi enamik ülikoole ja instituute rõhutab paberil vajadust tegutseda ka laiema avalikkuse heaks, suudavad vähesed antud funktsiooni täita: kogu aur läheb teadusartiklite vorpimisele ja raha hankimisele. Eetikakeskus on meeldivaks näiteks selle kohta, et isegi humanitaarteadustes saab ka Eestis tegutseda laia joonega. Kui lugeda ülevaadet…
-
1968. aasta polnud pöördeline mitte üksnes sotsialismisüsteemi jaoks. Rööbiti Praha sündmustega leidsid samal aastal aset ka Pariisi sündmused. Meie, kes me elasime siinpool “raudset eesriiet”, ei teadnud neist kuigivõrd. Mingis mõttes on see isegi kummaline, sest Nõukogude Liidul pidanuks olema ideoloogiliselt väga kasulik lakkamatult oma kodanikele korrutada, kuidas roiskuvas kapitalismis on küpsemas revolutsioon.
Omaette küsimus on muidugi, kuivõrd tõsine olukord Pariisis 1968. aasta kevadel üldse oli? Siin…
-
Eile algas neli päeva (13.–16.VII) vältav Võru folkloorifestival (pildil). Viljandi pärimusmuusika festival võtab teatepulga üle järgmisel nädalal (20.–23.VII).
Kevadel vaieldi Eestis tuliselt selle üle, mismoodi on ÕIGE tuljakut tantsida. Mullu koolitati vanade rahvalaulude esitajaid seda ÕIGESTI tegema. Selles mõttes on nii muistsetelt põlvedelt päritud tekst kui ka viis osa Eesti ajaloo tervikpildist, mida tänaseni ümber joonistatakse, et ÕIGE tulemus kätte saada.
Suured folkfestivalidki Võrus ja Viljandis ei lähe…
