-
Raadio on nagu figuraalskulptuur ja tahvelmaal. Raadio kuulamine on kas atavism või omandatud maitse. See ei ole oma staatuses üksi, saavutades selle pärast puhkpilliorkestreid, ent vaid napilt enne raamatute lugemist.
Selgub, et juba on ülimalt raske leida kultuurharitlaste hulgast kedagi, kes kommenteeriks eesti raadiojaamade ühiskonnasaateid. Kui raadiot üleüldse kuulatakse, siis kas midagi sumedalt vaimlist (“Ööülikool”) või õdusalt infotainset (“Aja jälg kivis”, “Deutsche Welle”, onu Raivo raamatuetlused) või…
-
Mõnes mõttes oli avalik-õigusliku ringhäälingu idee sünd Euroopas esiteks juhus ning teiseks vägivaldne akt. Juhus, sest 1926. aastal Suurbritanniat tabanud üldstreik tõi kaasa küll lehetoimetuste sulgemise, ent neli aastat enne seda raadiovabrikantide ja telekommunikatsiooniettevõtete käima lükatud BBC jäi siiski eetrisse ning sellest sai neil kriitilistel päevadel peamine üleriigiline infokanal. See asjaolu mõjus aga inspireerivalt tollasele rahandusministrile Winston Churchillile, kes leidis, et riik peaks võtma kontrolli BBC…
-
Repro raamatust
Teisipäeval avaldas Rahvusvaheline Helsingi Inimõiguste Föderatsioon (International Helsinki Federation for Human Rights) järjekordse aastaaruande inimõiguste olukorrast OSCE liikmesriikides ehk Euroopa, Kesk-Aasia ja Põhja-Ameerika riikides. Venemaale pühendati pikas raportis 25 lehekülge karmi kriitikat, mis sai Moskvas juba valulise vastuvõtu osaliseks. Moskva reaktsiooni pilkasid isegi sealsed kohalikud ajalehed.
Lisaks juba rutiiniks muutunud, ent Venemaal arvessevõtmisele mitte kuuluvatele etteheidetele inimõiguste rikkumise kohta Tšetšeenias, valikulisele tsensuurile ja vägivallale meediakanalite…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/080906/20.jpg” align=baseline border=0>
-
Sarnane on lugu “oma” usuga. Lea Altnurme dissertatsioonil on poeetiline pealkiri “Kristlusest oma usuni” (Tartu, 2006), alapealkirjaga “Uurimus muutustest eestlaste religioossuses 20. saj. II poolel”. Esimene mõte on, et siin näidatakse, kuidas maausk on “mitteoma” ristiusu asendanud. Selles tähenduses kasutab sõna “oma” näiteks Auli Kütt TÜ semiootika osakonna proseminaritöös “Ökoloogilised aspektid maausuliste eneseväljendustes. Maausu põhialuste seosed syvaökoloogiaga” (2002), mille lõpulõik kannab pealkirja “Omausk omailmas”.
Altnurme töö on…
-
ühiskond ja võimalikult vähe mõtlevaid inimesi.
Äsjase kultuurialase sotsioloogilise küsitluse tulemuste avaldamise järel on just eestlaste väidetavalt vähene lugemishuvi leidnud kõige valulisemat vastukaja (Kadri Kõusaar, Rein Veidemann). Inimeste lugemishuvi suurendamise poole tasub alati püüelda. Ometi on mulje, nagu oleks tegu eesti kultuuri suurima või ainsa probleemiga, kirjameeste emotsioonidest võrsunud liialdus. Olen väga päri Marek Tamme (PM 1. IX) seisukohaga, et ei ole vaja pöörduda tagasi XIX sajandisse,…
-
Kui ajalehed-ajakirjad teevad regulaarselt oma lugejauuringuid, siis raamatukirjastajad pole mulle teada olevalt ise neid veel kordagi tellinud. Seepärast on iga tagasiside kirjastajale vajalikuks infopiisaks. Neid piisakesi kogudes ja arvestades teemegi ju tegelikult raamatuid, mida Eestis kaupluselettidel näete. Seega ei alahinda ma üldse Saar-Polli tehtud sotsioloogilist uuringut, seda võiks igal aastal teha.
Tundub, et nt tõlkekirjanduse, eriti kaasaegse proosa ja romaani osas ei ole raamatulettidel olnud kunagi…
-
Pole kahtlust, et mitte ainult otseselt või kaudselt represseeritud, vaid ka inimesed, kes esitavad presidendiinstitutsioonile õigustatult kõrgeid nõudeid, tunnevad ennast solvatuna. Väite teine pool kuulub huumori valda. Tõesti raske on kujutleda, kuidas näiteks Ilvese toetajaerakonnast pärit peaminister Andrus Ansip või mõni sama kaliibriga ekskommunist Rüütli kandideerimise pärast öösiti patja närib ja koiduni süümepiinades higist märgade linade vahel viskleb.
Isalik andestamine on ainuõige suhtumine, kui tahetakse olla…
-
Vikerkaare peatoimetaja Märt Väljataga, Vikerkaare sünnipäevanumber ilmus juba ära, aga peole ei ole huvilisi kutsutud. Kas torti ei pakutagi?
Pidusündmused on alles ees. Vikerkaare 20. aastapäeva on plaanis tähistada võrgulehekülje avamisega ja artikliantoloogiaga. Viimane hõlmab 35 algupärast esseed läbi kahe aastakümne antiigikäsitlustest postmodernismini ja autorite poolest Savisaarest Kaido Kamani.
Inimese puhul hakkab pärast 20. eluaastat nooruslik revolutsioonilisus alles tuure koguma. Kas ajakirja elus ka mingeid pöördeid on ette…
-
Enn Soosaar:
Palju neid kohti meil pole, kust saab lugeda teiste arvamusi või avaldada ise arvamust, mis ületab mahult viie või kaheksa tuhande tähemärgi kirjaruumi. Ma mõtlen arvamust, mille mõttelookasid ei piira väljaande erialalised raamid. Akadeemia on neist kõige mitmekesisem. Looming ja Tuna venitavad ka mõnikord paikapandud piire, kuid eelistavad ikkagi, et jutt käiks esimesel kirjanduse ja teisel ajaloo ümber. Edasi tulevad ajakirjad, mis on toonitatult…
