-
28. VII – 13. VIII on Moostes taas koos multikultuurne seltskond, taas peetakse sümpoosioni “PostsovkhoZ”, seekord kuuendat korda ja deviisi all “Inimloomaaed”. Kokku on tulnud 37 mitmete valdkondade kunstnikku Hispaaniast, Kanadast, Ameerika Ühendriikidest, Suurbritanniast, Valgevenest, Lätist, Jaapanist, Eestist, Saksamaalt, Sloveeniast, Austriast ja Soomest. 5. ja 6. VIII on pühendatud eksperimentaalmuusikale, 5. VIII “heliveskis” saab kuulata Phil Niblocki, Soome punkbändi Kukkiva Poliisi jt. 12. ja 13. VIII…
-
Võib-olla on mõni selleks kutsutud kontor seoses Lähis-Ida raketisajuga Eesti julgeolekuriski hinnet natuke kergitanud, kuid see risk on ka sel juhul tühine – võrreldes meid püsivalt ja tegevusalast sõltumatult varitseva ilmastikuriskiga. Paraku saame ilmaolude kohta avalikest infokanalitest teavet veel vähem kui laia ilma sõdade kohta. Sest ilma uuritakse küll tippteaduslikul tasemel ning globaalne vaatlusvõrk salvestab pidevalt ülitäpseid andmeid, kuid teadustegevuse ainus väljund käib läbi meelelahutustööstuse filtri.…
-
Enamik inimesi on inertsed. Ilmselt on “nõustalgia” üheks põhjuseks asjaolu, et elu oli tol ajal lihtsam, mitte nii inforikas ja erinevaid valikuid pakkuv nagu täna. Juba oktoobrilapse-eas õpetati selgeks, et “riik meie eest muret kannab”, ning sellise teadmisega oli lihtne mõtlemisest loobuda. Sarnast riigi poolt pakutavat kindlustunnet ootavad nõukogude elu paremaks pidajad ka täna, ja seda ei saa neile tegelikult pahaks panna.
Pealegi kehtib raudne reegel:…
-
IMG alt=”” hspace=0 src=”images/stories/040806/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Kõigepealt minu õnnesoovid kolleeg Toomas Kallile õnnestunud kunsti- ja sotsiaalse projekti puhul. Ikka on tore mõelda, et keegi on saanud maha millegagi, mis on meie silme all muutumas rahva ühisvaraks – mis sellest, et väga erinevatel põhjustel. On hea olla raamatu autor, mille kohal kõrgelaubalised irooniliselt itsitavad, mida sapiselt tsiteerivad “Olukorrast riigis” paljunäinud ajakirjanikud, mida võib-olla uurib ka Kremli kolmanda järgu analüütik, mida aga samas metsakülas…
-
Lõpuks ei ole ka selveri teenindaja kassast läbi minevast sortimendist lõviosa omal nahal proovinud nagu ka taaravastuvõtjalt ei nõuta vahenduses olnud sisu endast läbilaskmist. Viimased ongi tänaseks juba valdavalt automaatidega asendatud. Samas suunas tehti raamatulaenutuse küsimuses mõttetööd esimeste reformierakondlike kultuuriministrite ajal. Et millise vahendussüsteemi kaudu oleks odavam tuua raamatud keskusest lugejani, kas suvetuuride õllelaari sabas, kargona või eribussiga. Ahela muud komponendid oli kõike ise reguleeriv varakapitalistlik…
-
Ühes tankas palub sõber Ryōkani, et see kirjutaks hiinakeelse luuletuse; Ryōkan aga keeldub seda tegemast, kuni sõber pole hakanud temaga veini jooma. Niisugune nali jätab mulje, et askeesist ollakse üpris kaugel. Aga kas see on ikka tõsi? Eks ole paast vaid vahend ülearusest vabanemiseks, mitte aga eesmärk omaette? Siit edasi mõeldes sugeneb aim, et oleks võimalik leida askeesi tänapäevaseid vorme, mida ehk alati kohe ära ei…
-
Number 1 /2006.
Aastal 2000 retsenseerisin Sirbis suurekaustalist Eestit tutvustavat ingliskeelset pildialbumit “Estonia: A Land of Human Dimensions” ja leidsin, et kuigi raamat sisaldab häid fotosid ja oli kujundatud ja trükitud eeskujulikult, oli sel üks suur puudus – puudu jäi eestilikkusest. Eesti omapära, eesti loodus, ajalugu, kultuur ei tulnud vajalikul määral esile.
Hiljuti sain mitu ingliskeelse ajakirja Estonian Culture numbrit, mida annab välja Tallinnas paiknev Eesti Instituut. Heameelega…
-
Boriss Volodin, Maailma raamatukogude ajalugu. Tõlkinud Piret Lotman. Eesti Rahvusraamatukogu, 2006.
Oma küllaltki mahukas retsensioonis (Sirp, 14.VII) halvustab David Vseviov Boriss Volodini raamatut “Maailma raamatukogude ajalugu” ja seab kahtluse alla selle eestindamise mõttekuse. Kuna ma ei ole üksnes kõnealuse raamatu tõlkija, vaid ka kogu projekti algataja, seega vastutaja ja Vseviovi kriitika ei ole muutnud minu arvamust raamatust kui põhiliselt heast ja vajalikust raamatukogude ajaloo käsitlusest, ei ole…
-
Harold Lamb, Tšingis-khaan. Kõikide rahvaste valitseja.
Tõlkinud ja kommenteerinud Martti Kalda. Kunst, 2006.
John Man Tšingis-khaan. Elu, surm ja ülestõusmine.
Tõlkinud Tiia-Mai Nõmmik. Pegasus, 2006.
Sel aastal on meie lugejani jõudnud kaks Tšingis-khaani käsitlevat monograafiat. Sellist buumi ei oska ma kuidagi seletada. Võimalik, et tegemist on pimeda juhusega, võimalik, et vastupandamatu huviga ajaloo vastu, võimalik, et ihalusega kellegi-millegi suure ja vägivaldse järele. Lambi raamatu ingliskeelne originaal nägi päevavalgust juba…
