-
J. Randvere “Ruth” 19.-20. sajandi vahetuse kultuuris”. Koostanud Mirjam Hinrikus. Underi ja Tuglase kirjanduskeskus, 336 lk.
Noor-Eesti 3. albumis (1909) avaldatud noore Johannes Aaviku (alias J. Randvere) “Ruth” on esteetiline utoopia, meheliku fantaasia kuldlõige, naturalistlikes detailides lahti kirjutatud kapriisid ja hormoonid. Sellelt kirjanduslikult portreelt leiame nii vaimselt kui sotsiaalselt emantsipeerunud blondi naisterahva, kes on jumalikult ilus, stiilne, rafineeritud, rikas, musikaalne ja vabameelne. Ruth on erudeeritud kreeka ja…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/131006/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Eesti poliitika kaubastumine ja mütologiseerumine on ajalooga ja süvenev protsess. Omal ajal nördimust tekitanud hiiglaslikud näopildid (ikoonide ülesriputamine) ja ka hiljutine kohukeste kampaania (varjatud reklaam, mille “kavalus” põhines logode sarnasusel ja tegelike kavatsuste varjamisel) olid selle protsessi õrnad õied. Uut kvaliteeti poliitilises ajupesus tähistas äriprojekt Res Publica, kus kohtusid suur raha, kõrvalejäetud võimuhuviliste ja erakondades pettunute meeleolud. Pakkudes “uue korra” ja moraalse vankumatuse kujundeid, ei pakkunud…
-
Olaus Magnuse kaart (1539).
Hoolimata “suurte narratiivide” pikaaegsest kriitikast, peame tunnistama, et suured ajaloolised raamjutustused pole tänaseni kuhugi kadunud. Akadeemilises ajaloouurimises on viimasel ajal üheks mõjukaks kontseptuaalseks raamiks saanud Euroopa kujunemislugu, kus peegelduvad mõistagi omajagu tänase Euroopa poliitilised huvid. Sellega seoses kõlavad üha sagedamini väited, et Euroopa sündiski keskajal. Kõige mõjusamalt esindab seda seisukohta eesti keeleski kättesaadav Robert Bartletti mahukas raamat “Euroopa sünd”. Euroopa keskaegne kujunemisprotsess ehk…
-
Dr Thomas Lindkvist on Göteborgi ülikooli ajalooprofessor, kelle peamine uurimisvaldkond on olnud viimastel aastatel Skandinaavia poliitiliste struktuuride kujunemine keskajal.
Dr Tuomas M. S. Lehtonen on Soome Kirjanduse Seltsi esimees ja Helsingi ülikooli dotsent, kelle erialane huvi on seotud ennekõike kõrgkeskaja Euroopa kultuuri- ja ideeajalooga.
Dr Henrik Janson on Göteborgi ülikooli vanemteadur, kelle uurimistöö on pühendatud Skandinaavia kristianiseerimisloole.
Ameerika medievist dr Aidan Conti uurib Bergeni keskaja uuringute keskuses
Inglismaa ja…
-
Kas tuleb tuttav ette? Võtsin need laused esimeselt ette sattunud veebilehelt, kus kirjeldatakse hüperaktiivsete laste käitumist ning antakse nõu, kuidas neid kasvatada. Asendasin lapse riigiga ja välja kukkus üsna tõetruu pilt tänapäeva Venemaa tegelikkusest. Ka siis, kui võrdlust edasi arendada, ei teki erilisi lahknevusi. Ainus probleem on, et Venemaad on kombeks pidada igipõliseks, nii-öelda vanaks riigiks maailmakaardil. Kuid küllap see ongi ekslik, sest naabri juures pööratakse…
-
Tallinna linnavalitsusest on tulnud signaal uue terroriorganisatsiooni avastamise kohta. Selleks on Eesti Arhitektide Liit. Ilmselt on tegu siiski terrorivõrgustiku poliitilise tiivaga ning põrandaalune võitlusorganisatsioon vajab veel paljastamist. Mõistagi tunduvad arhitektide salasepitsused väga kahtlasena, kui silmas pidada arhitektide liidu liikmete projekteeritud hoonete ja rajatiste hulka Tallinnas, kõik need võivad sobida kujuneva terrorivõrgustiku materiaalseks baasiks. Mõnel inimesel võib tõesti hirm peale tulla. Tunnistagem, sõja põhjus on igati väärikas…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/061006/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Henrikuid: Ain Lutsepp Hvostovi “Henrikus”, Sergio Vares Kaaren Kaera “Malevas” ja Indrek Sammul Triin Sinissaare “Soolaevas”.
Andrei Hvostovi näidendi “Henrik” esimene lugemine ja vestlusring teemal “Kes minevikku mäletab. . . .” “Teadlaste öö” 22. septembril Eesti Draamateatris. Vestlust juhtis akadeemik Peeter Tulviste, osalesid ajakirjanik ja -loolane Andrei Hvostov, arheoloog Marika Mägi, ajaloolased Marek Tamm ja Linda Kaljundi ning kirjandus- ja kultuuriloolane Jaan Undusk.
Ajaloolistes draamades elustuvad laval arhetüüpsed lood ja kangelased,…
-
“Laia wälja keskel, kõrge kiwi müüriga ümber piiratud, seisab rauawalamise wabrik oma ilmlõpmata suitsewa korstnate, ragisewa ahelate, sulamise ahjude, juurdeweo raudteega ja wabriku tööliste ja ülewaataja elumajadega.
Wabrikus, kui ka tema kaewandustes kihawad töölised kui sipelgad; nemad on enam kui sada arssinat maa all pimedates, niisketes, kitsastes, iga silmapilk kokkulangeda ähwardawates käikudes. Õhtust hommikuni ja hommikust õhtuni lõhuwad nad seal ärtsi. Teised jälle weawad wagunite peal…
