-
Leo Luks, Eklektika. EYS Veljesto, 2006, 222 lk.
Tartus on igal pool üks eklektika. Kultuurne inimene ei tohikski nagu enam lihtsalt valssi tantsida ja Mats Traati lugeda. Ikka peab mix, klubivärk ja underground olema. Nüüd oled sinagi oma raamatu pealkirjaks “Eklektika” pannud?
Kui sa vihjad Tartus toimuvale avangardkultuuri festivalile “Eclectica”, siis sellega ei ole mul mingit pistmist, pole sealt ühelegi üritusele sattunudki. “Eklektika” oli algusest peale mu…
-
Ikka ja jälle tõuseb kultuuriringkondades esile rahvusmuuseumi loomise küsimus. Usun, et tänaseks päevaks on Eesti kultuuripoliitikas mõistetud tugevate mäluasutuste võrgu olulisust – rahvusmuuseumi küsimus on üks osa selle struktuuri reorganiseerimisprotsessis.
Rahvusmuuseumi mõte on kujundada ühiskonna jaoks ühe riigi ja rahva mineviku mõjus versioon. Arvestades Eesti Rahva Muuseumi temaatika aktuaalsust ning tema staatust viimase paariteistkümne aasta jooksul, kantakse talle automaatselt üle rahvusmuuseumi staatus ehk teisisõnu pannakse Eesti…
-
Selline vastus võib tunduda liialdusena; pealegi on teada, et valgete sissetungi algusaegadel lõid mõned bantude naabruses elanud bušmanid tsentraliseeritud kuningriike, kus polnud vähematki kahtlust, kes on kuningas. Kui aga tunda lähemalt nomaadlike bušmanite kogukonna struktuuri, saab selgeks, et teisiti olekski raske selle toimimist ette kujutada. Bušmanite ühiskonna algelement on meie tuumperekonna sarnane perekond, need perekonnad võivad omakorda liituda mitmest perest koosnevateks pererühmadeks. Teise astme kihi moodustavad…
-
Matrada küla. Abdallah Muatak Alwaj. Foto projektist “Tunnustamata”/“Unrecognized”. 2003 – 2006.
Matrada küla. Abdallah Muatak Alwaj. Foto projektist “Tunnustamata”/“Unrecognized”. 2003 – 2006.
“Kui ma hommikul meiereisse piima järele läksin, jälgisin ma üle järve liikuvat päikesevalgust, mis näis äratavat vee otsekui iidsest unest. Niisugune tunne on siin kogu aeg. Juudi rahvas ja juudi maa ärkavad uuesti pärast kahte aastatuhandet. Mõni aasta tagasi ei olnud siin muud kui kuivanud…
-
Euroopa Liit sundis eestlasi igasuguseid asju tegema. Ema kehtestatud kodukorda mäletame kui õigussüsteemi harmoneerimise nimelist protsessi. Otse öeldes õpetati meid lihtsalt meist kui tahes erinevaid teisi inimesi lugupidavalt kohtlema, ise puhtust ja korda pidama ning oma emotsioone kontrollima. Raske oli. Aga EL tõmbas osavalt kogu tähelepanu endale, samal ajal kui isa ehk USA lükkas meie teele hoopis tõsisemat proovikivi. NATO ja sealt tulevate kohustuste vastu ei…
-
Varem ilmus Sirbi sabas iga kuu ka väike kultuurikalender, kus kõik tähtsamad sünnipäevad üles loeti. Ikka juhtus, et keegi helistas ja pahandas, et miks tema või mõni ta lähedane on ära unustatud. Helistas ka mõni, kes palus end mitte mainida, et rahulikku olemist segama ei hakataks.
Lisaks asjaosalistele võtavad tähtpäevandust eriti kirglikult ikka päevalehed, mõnestki sünnipäevalapsest saab ju suurema loo, see on tegelikult ka omalaadne müügivahend.…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/011206/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Slavenka Drakulić, Nad ei teeks kärbselegi liiga. Inglise keelest Karin Suursalu. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 27 – 30.
“Goran Jelisić mõjub pealtnäha usaldusväärselt. (—) Niisuguse näoga mees aitab vanatädisid üle tänava, pakub trammis invaliidile istet või laseb kauplusesabas ette. (—) Jelisić on südamesõbra, usaldusväärse naabri, laitmatu väimehe moodi. (—) Goran Jelisić sündis 1968, seega on ta mu tütrega ühevanune. (—) Võin kujutleda Goranit talveõhtul meie köögis, teetass…
-
Kas avalikus kultuurirahastamises tuleks eelistada traditsioonilisemaid professionaalseid organisatsioone või avangardseid uuendusi? Kus on mõistliku bürokraatia piirid? Kas digitaalsed tehnoloogiad tõrjuvad teatrid, galeriid ja orkestrid kõrvale?
Traditsiooniline vs. uuenduslik on kultuuri rahastavates organisatsioonides klassikaline dilemma otsuste tegemisel. Mis tahes rahastamissüsteemis tasakaalu saavutamine on paljude ajalooliste ja kaasaegsete mõjurite tulemus.
Mis tahes rahastava organi valikud tuginevad mõistagi varasematele rahastamisotsustele. Need organid on mõnel määral oma ajaloo vangid ning järske…
-
Ristimägi on tihedam kui võsa või pilliroog.
Šveitsist pärit Markus Roduner veab Šiauliai kirjanduspäevi. 2 x EEVA PARK
Väikese proosafestivali, mil pealkirjaks “European literary days in Šiauliai”, kutsus 2004. aastal ellu idealistist klassikaline filoloog Markus Roduner. Siis esinesid Šveitsi, Austria ja Itaalia prosaistid, tänavu olid kutsutud Läti, Eesti ja muidugi Leedu omad autorid, järgmisena plaanib Roduner kohale tuua Hollandi, Belgia ja Luksemburgi kirjanikke. See pole aga üldse lihtne,…
