-
Installatsiooni autorid Erki ja Merle Kannus. Erki Kannus
Kuidas resoneeriks Hongkongi linnaruum Tallinna jalakäijate tunnelis? Millistel ennenägematutel viisidel annaks ühendada muusikat ja liikuvat pilti? Ja arhitektuuri? Ja. . . . keraamikat? Kuidas näeb välja, kui “püramiidikujulistele 3D-ekraanidele projitseeritakse abstraktsed visuaalid”? Aga kui viimased oleksid “interaktiivsed” ja esimesed pöörleksid? Milline kõla on nn 8biti madaltehnoloogilistel elektroonilistel helidel ning missugune ilme samavõrd lo-fi resolutsiooniga visuaalidel? Ent kombineerituna kaasaegseimate vahendite, nt uuema vektorgraafikaga? Missugune…
-
Uute kommunikatsioonivõimaluste muutumine laiatarbekaubaks on avaliku võimu teostajad laisaks teinud. Alatihti kuuleb etteheitele, et planeerimisprotsess pole olnud küllalt avalik, vastuseks, et kõik oli Internetti üles riputatud ja avalikult kättesaadav. Jah, see väide on õige, aga õigustusena ei rahulda. Esiteks ei ole ühelgi kodanikul kohustust pidevalt avaliku võimu tegutsemist võrgu vahendusel jälgida.
Teiseks, isegi kui seda üritada, siis käib see füüsiliselt üle jõu. Tallinnas on palgal üle tuhande…
-
Kui riigikogu delegatsioon novembri algul Moskvast tagasi tuli, kuulutas reformierakondlane Sergei Ivanov visiidi peamise rõõmusõnumina “uudist”, et Venemaa on “põhimõtteliselt” valmis tagastama Eestile president Konstantin Pätsi siit omal ajal röövitud ametiraha.
Kriitiliselt võttes oli Ivanovi jutu näol muidugi tegemist libauudisega. Konstantin Pätsi ametiraha küsimus on Eesti-Vene suhetes olnud päevakorral Eesti iseseisvuse taastamisest alates. Sel teemal on kahe riigi vahel vahetatud mitmeid kirju ja noote, teema on olnud…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/171106/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ühel 1998. aasta külmal talvepäeval kukkus Moskvas keeva veega täitunud auku kümneaastane Artem. Tohutu auk oli kõnniteesse tekkinud kuumaveetorustiku lõhkemise tagajärjel. Artemi isa Vladimir hüppas poisile järele, trotsides tulikuumas vees sumbates valu, kuni tal lõpuks õnnestuski pooleldi ära keenud poeg kõnnitee veerele tõsta. Mõlemad surid haiglas. Poja kirstu ei lubatud emal avada. Kuu aega hiljem keesid samasuguses augus surnuks 43aastane kahe lapse ema Marina Jarova ja…
-
foto Piia Ruben
Kui torm ja lumetuisk eile igale poole ei jõudnud ega jõua veel ka täna, siis homme kindlasti. Sünoptikud võivad sel puhul rahuliku südamega lülitada ilmateatesse ka liiklussurmade prognoosi. Sest neid tuleb. Kultuur on ju pika vinnaga asi. Täpselt aasta tagasi kirjutasid Sirbi toimetajad traagiliste liiklussündmuste tõukel Sirbi esikaanel liiklusest: “Moderniseerunud maailmas annab liiklusstiil märku kohaliku kultuuri iseloomust, kujutab enesest lausa rahvusliku palge peeglit.”…
-
Ma ei tea, kas üldse või kui kõva viinamees August Gailit ise oli, tema loodud kangelaste hulgas on aga nii karsklasi kui ka neid teisi. Toomas Nipernaadi polnud igal juhul just ülearu janune, oma vägevamad tembud tegi ta ära ilma viina toeta. Teda huvitas hoopis vabadus. Aga see ei loe. Kui vabrikant tahab, teeb ta Nipernaadist viina nime. Ja mitte ainult. Keerulisi teid pidi on asjasse…
-
Kui riik on mingi ettevõtte omanik, siis on sellel ka ilmselt mingi riiklik mõte. Mõte kasumit teenida oleks riigi jaoks veider, sest riigi kasum on hoopis maksumaksjate ühiskassa, mille nad seaduse alusel riigile annavad. Väike muutus seadustes ja maksuraha laekubki rohkem. Ei mingit riski ega marketing’i! Riigi kliendid ja partnerid, võlausaldajad ja tarnijad on truud ja tublid. Ja kes pole, selle suhtes saab riik rakendada erinevaid…
-
Tänavasildi poolest on Eestis Tartu maanteesid veerandsada. Teid endid nii palju ei ole ja rahvusvahelise teedekaardi magistraale on kõigest paar: Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga. Nendest teeb Jõhvi maantee sinka-vonka juba keset Jõhvi linna. Et jõuda turu kõrvalt Tartu poole, tuleb esiti sõita läbi Dudkini küüru alt, siis Rakvere maantee pikenduselt sama küüru pealt, seejärel keerata Mikrorajooni servast üle teise raudtee ning alles pärast seda stagnatsiooniaja mitmekordset lollust…
-
Poliitika, riigiteadus ja rahvusvahelised suhted. Toimetanud Toomas Varrak. Audentese Ülikooli Toimetised 8, 2006. 182 lk.
Eesti välispoliitilised initsiatiivid suurriike ei huvita ning suurriigid ei usu, et Eesti oleks võimeline rahvusvahelises poliitikas millegi tõsise ja arvestatavaga hakkama saama. Mõelge, kui palju on teile viimasel ajal huvi pakkunud Slovakkia, Nepali, Benini või Uruguai välispoliitika? Võite siis mõistatada, kui palju maailmas jälgitakse Eesti välispoliitikat. Seepärast on kirjutised, mis püüavad analüüsida…
