-
Ma olen sulle väga tänulik, et ma saan avalikult rääkida vähemasti ühestki oma ideest. Neid uusi ideid on muide võrdlemisi palju, aga ajakirjanduses kajastuvad ainult mingisugused väga kummalised teemad.
Täna ja homme räägitakse Eesti Rahvusraamatukogus konverentsil “Paabeli raamatukogu” kirjasõna vabadusest. Sõnavabadus on praegu Euroopas kuum teema, vähemasti kolmel-neljal suurel kirjandusmessil või -festivalil on see tänavu olnud tähelepanu keskmes. Eks põhjused peitu viimastel aastatel toimunus: USA võimude…
-
Äris ja poliitikas on moraalitus, vähemasti otsustades peegelduse järgi avalikkuses, pärast sajandialguse mõõna jälle hästi paljunema hakanud. Mis tähendab, et kõigile moraalitutele ei jätku laual toitu ja võitlus teravneb. Kõhutühjuses ei ole kunagi keegi ise süüdi, ikka leidub süüdlane kuskil väljaspool. Näiteks kehtivad seadused ja nende täitmise järelevalve (mida vähemasti poliitikud ei saa otse kritiseerida) ning sõltumatu meedia, mis tänitab, kui harjumuspärasest kohast, näiteks õlivabrikust endale…
-
I Ringhäälingust
Eiki Nestor: Ringhäälinguseaduse, mis on riigikogu menetluses ja valitsuse poolt esitatud, kõige teravam debatt on ringhäälingunõukogu koosseisu üle. Nüüd kultuurikomisjon jõudis ka minu meelest mõistliku lahenduseni, et see koosneks nii iga fraktsiooni esindajatest kui ka spetsialistidest. Paraku selle sama kultuurikomisjoni kompromissi leidmise tõttu on meil siiamaani seaduse lugemine katkestatud. Teie kui valitsuse esindaja selle eelnõu juures, miks ei sobi selline nõukogu, mis koosneb nii poliitikutest…
-
Kui ajalehtede omanikud tahavad meediaärist rohkem kasumit saada, sunnivad nad oma ärijuhte väljaande hinda kergitama ning peatoimetajaid hinnatõusu põhjustavatest vääramatutest jõududest pikki ja traagilisi lugusid kirjutama. Nad lubavad, et makstes rohkem hakkab ka rohkem ja veel paremat lehte saama. Ja et ajakirjanikud põlevad innust lugejat paremini teenida.
Mõnikord piisab ka ainult tõdemisest, et kõik ju läheb kallimaks, miks siis mitte ajaleht. Läheb küll. Palk ehk tööjõukulu suureneb,…
-
Kõigi erakondade kultuuriprogrammid on konservatiivsed, kõik mõtted liiguvad seal ainult status quo säilitamist teenides, ainult et igal aastal aina absoluutväärtuselt suurema, kuid rahvuslikust rikkusest suhteliselt väiksema rahahulga eest. Sel viisil püsivad ka kõik praegused kitsaskohad, mille lahendamist ju võimulepürgijatelt eeskätt tuleks oodata ja loota. Raha lisamine olemasolevale ei tekita kultuurielu struktuuris arvestatavaid muutusi. Möönan, programmides on nüansierinevusi ja mõni uus algatuski, kokku aga need praegust voolusuunda…
-
Imperialismi taassünnist Venemaal on viimasel ajal lõputult räägitud. Kui Seda taassünniks nimetada pole päris täpne: imperialistlikud hoiakud pole Venemaalt nimelt kunagi kadunud või kui üldse, siis väga lühikeseks ajaks. Tõsi küll, ise pole nad seda imperialismiks nimetatud, vaid näiteks kogu maailma proletariaadi vabastamiseks kapitali rõhumise alt. Uued ilusad sõnad on jõupoliitika õigustamiseks leitud ka tänapäeva Venemaal. Aastapäevad tagasi käidi seal siiski suure käraga välja just “liberaalse…
-
p;
-
Nietzsche “Zarathustra” (1883 – 1885) on XIX sajandi filosoofilises kirjanduses ainulaadne raamat, ja neile, kes on orienteeritud millelegi ühisele, kollektiivsele vastavusele, toob iga ainulaadsus kaasa raskesti mõistetavuse probleemi. Sotsiaalselt ilmnes see juba sajandi lõpul, kui “üleinimese” kehastusi nähti peale jõupoliitiku ja võimumehe kuju ka sellistes kapitalismiaja “kangelastes” nagu pankur, tööstur, spekulant! Ajalooliselt on Nietzsche siirdekuju või mõttelooline siirdenähtus, üleminek XX sajandisse ja samuti järgmisesse sajandisse. Püsiva…
-
Jõulud on lävel ja tavapärase heategevusäri kõrval koguvad üha uhkemad heategevuskampaaniad hoogu. Poliitikud ja popstaarid etlevad firmalogode ja haigete imikute taustal. Koorid laulavad ja kodutud pestakse Raua tänava saunas puhtaks. Filantroopilised ideed võivad saada ka sauna- ja jõulukampaaniatest avarama tähenduse ja ületada “väikese” heategevuse piirid, kehastudes sotsiaalselt vastutustundlikus käitumises, mis vähemasti pealtnäha hülgab äriloogika. Uuringute kohaselt on paljud Euroopa ja Ameerika tarbijad (sõltuvalt küsimusest 2/5 kuni…
-
Leo Luks, Eklektika. EYS Veljesto, 2006, 222 lk.
Tartus on igal pool üks eklektika. Kultuurne inimene ei tohikski nagu enam lihtsalt valssi tantsida ja Mats Traati lugeda. Ikka peab mix, klubivärk ja underground olema. Nüüd oled sinagi oma raamatu pealkirjaks “Eklektika” pannud?
Kui sa vihjad Tartus toimuvale avangardkultuuri festivalile “Eclectica”, siis sellega ei ole mul mingit pistmist, pole sealt ühelegi üritusele sattunudki. “Eklektika” oli algusest peale mu…
