-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/171106/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Ühel 1998. aasta külmal talvepäeval kukkus Moskvas keeva veega täitunud auku kümneaastane Artem. Tohutu auk oli kõnniteesse tekkinud kuumaveetorustiku lõhkemise tagajärjel. Artemi isa Vladimir hüppas poisile järele, trotsides tulikuumas vees sumbates valu, kuni tal lõpuks õnnestuski pooleldi ära keenud poeg kõnnitee veerele tõsta. Mõlemad surid haiglas. Poja kirstu ei lubatud emal avada. Kuu aega hiljem keesid samasuguses augus surnuks 43aastane kahe lapse ema Marina Jarova ja…
-
Martin Amis on kroonimaks oma vaidlusi sotsialistist isaga kirjutanud raamatu “Koba kohutav”, mis maalib Leninist veenva tülgastava pildi. Siiski on Lenin liberalismi olemust hästi tabanud. Slavoj Žižek on kirjutanud, et Leninit mäletatakse enim kuulsa repliigi järgi: “Vabadus – jah, aga kellele? Tegemaks mida?” Žižek arvab, et meie ebamugavustunne seoses Leniniga ei tulene sellest, et Lenin oli vabaduse vaenlane, vaid kuna Lenin meenutab meile, et vabadus on…
-
Mida oodata rahvusvaheliselt konverentsilt “Kultuurijuhtimine muutuvas keskkonnas”, mis 23. ja 24. novembril Tartus aset leiab? Kindlasti palju huvitavaid ettekandeid, kultuuripoliitiliste visioonide kirjeldusi ja kultuurijuhtimise praktilisi näiteid. See, mida me sellest õpime ja kuhu õpituga edasi liigume, on juba meie teha. Kas me üldse saame aru, kus me praegu oleme? Milline on meie kultuuripoliitika, milline on iga inimese roll selles, kui sidus ja pidev see roll on…
-
Milena Dragičević Šešić, endine Belgradi Kaunite Kunstide Ülikooli rektor, praegu sama kooli UNESCO kultuurikorralduse õppetooli juhataja ning kultuuripoliitika ja -korralduse ning kultuuri- ja meediauuringute professor, ekspert Euroopa Kultuurifondi, Euroopa Nõuko
Kas riikliku rahastamise prioriteet peaks olema professionaalsed kultuuriorganisatsioonid, mille produktsioon leiab maksumaksjate hulgas laialdast heakskiitu ja mõistmist, või tuleks eelistada avangardseid subkultuurseid protsesse kui kultuuri innovatiivseimat osa?
Mu kommentaar lähtub kahtlemata mu eneseteadvusest keskeurooplasena, kelle esmane tähelepanu…
-
Edward N. Luttwak, Strateegia. Sõja ja rahu loogika. Tõlkinud Meeme Allmann ja Tiina Koitla. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. 352 lk.
Sõjandusalaseid monograafiaid on viimastel aastatel ilmunud eesti keeles mitmeid ning Edward Luttwaki raamat täiendab väärikalt seda loetelu. Kindlasti tuleb nõustuda Luttwaki käsitlusele eessõna kirjutanud kindralmajor Ants Laaneotsa hinnanguga, et raamat pakub huvitava elamuse oma teadmistepagasi täiendamisel nii riigi julgeoleku ja kaitsega seotud kui ka sõjaajaloo ja -kunsti vastu…
-
foto Piia Ruben
Kui torm ja lumetuisk eile igale poole ei jõudnud ega jõua veel ka täna, siis homme kindlasti. Sünoptikud võivad sel puhul rahuliku südamega lülitada ilmateatesse ka liiklussurmade prognoosi. Sest neid tuleb. Kultuur on ju pika vinnaga asi. Täpselt aasta tagasi kirjutasid Sirbi toimetajad traagiliste liiklussündmuste tõukel Sirbi esikaanel liiklusest: “Moderniseerunud maailmas annab liiklusstiil märku kohaliku kultuuri iseloomust, kujutab enesest lausa rahvusliku palge peeglit.”…
-
Ma ei tea, kas üldse või kui kõva viinamees August Gailit ise oli, tema loodud kangelaste hulgas on aga nii karsklasi kui ka neid teisi. Toomas Nipernaadi polnud igal juhul just ülearu janune, oma vägevamad tembud tegi ta ära ilma viina toeta. Teda huvitas hoopis vabadus. Aga see ei loe. Kui vabrikant tahab, teeb ta Nipernaadist viina nime. Ja mitte ainult. Keerulisi teid pidi on asjasse…
-
Kui riik on mingi ettevõtte omanik, siis on sellel ka ilmselt mingi riiklik mõte. Mõte kasumit teenida oleks riigi jaoks veider, sest riigi kasum on hoopis maksumaksjate ühiskassa, mille nad seaduse alusel riigile annavad. Väike muutus seadustes ja maksuraha laekubki rohkem. Ei mingit riski ega marketing’i! Riigi kliendid ja partnerid, võlausaldajad ja tarnijad on truud ja tublid. Ja kes pole, selle suhtes saab riik rakendada erinevaid…
-
Tänavasildi poolest on Eestis Tartu maanteesid veerandsada. Teid endid nii palju ei ole ja rahvusvahelise teedekaardi magistraale on kõigest paar: Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga. Nendest teeb Jõhvi maantee sinka-vonka juba keset Jõhvi linna. Et jõuda turu kõrvalt Tartu poole, tuleb esiti sõita läbi Dudkini küüru alt, siis Rakvere maantee pikenduselt sama küüru pealt, seejärel keerata Mikrorajooni servast üle teise raudtee ning alles pärast seda stagnatsiooniaja mitmekordset lollust…
