-
Masin teadagi on hirmus asi juba ludiitide aegadest peale ja masinapurustamise ideedel on alati minekut. Omajagu mõttelist masinapurustamist sisaldab ka roheliste kuvand vähemasti protestivalija kujutluses. Seevastu aed, kus roos, porgand ja ohakas sõbralikult koos päikese poole sirutuvad, on väga ilus. Tahaksin isegi sinna.
Aeda demokraatia ideaalseks võrdkujuks pakkudes on paraku mängust välja jäänud aedniku roll. Pole ju kahtlust, et nagu masin vajab õlitamist ja sättimist, nii…
-
Meie põlvkond on näinud maailma palge muutumist kaks korda. Esiteks 1980ndate lõpul Nõukogude süsteemi kokku varisedes ja teiseks pärast 2001. aasta 11. septembrit. Praeguseks paistab nende sündmuste vaheline ligikaudu tosina-aastane periood, mida võiks lühiduse mõttes nimetada ka Clintoni ajastuks, juba kauge ja kummalise interluudiumina. Korraks lahvatasid kõrgele liberaalsed lootused ning paljastus ka nende odavavõitu loomus. Mõnda aega mängeldi isegi mõttega, et ajalugu sügavamas mõttes on lõppenud,…
-
Välispoliitika ei ole kusagil valimisvõitluse kandev teema. Välispoliitiliste teemade tõusmine siseriiklikest sotsiaalmajanduslikest muredest ettepoole on kriisi tunnus. Riik on kas agressiooni ohver, sõjas või sõja lävel või on tema eksistentsiaalsed huvid muul moel piiritaguste mõjurite tõttu ohus. Normaalsetel aegadel välispoliitilised teemad elektoraadi põhihulkade meeli ei eruta ning parlamenti kandideerivad erakonnad ei riski tegelikult paljuga, kui nad oma kampaanias välispoliitilisi teemasid üldse ei rõhuta. Seega pole ime,…
-
Wolfgang Künne peab 13. – 15.
veebruarini Tartu ülikoolis Gottlob
Frege teoreetilist filosoofiat käsitlevaid loenguid.
erakogu
Professor Künne, sel aastal on Tartus teie pidada Gottlob Frege teoreetilise filosoofia loengud. Millest räägite?
Üldteemaks on Pilatuse küsimus “Mis on tõde?”. Nagu enamik filosoofe, nii mõistan ka mina seda küsimust siiski teisiti kui Rooma asevalitseja, kes andis kannatamatu õlakehitusega mõista, et inimene ei leia niikuinii õiget vastust sellele keerukale küsimusele. Minu…
-
kaader filmist
Dokumentaalfilm “Ebamugav tõde” (“An Inconvenient Truth”, Paramount Classics ja Participant Productions, USA 2006). Režissöör Davis Guggenheim, peaosas Al Gore. “Manifesti” V filminädala programmis Tallinna Sõpruses 9. II, Tartu Sadamateatris 15. II.
Kui keegi väidab, et tema silmade avanemise päev oli millalgi murdeeas, siis on seda põhjust pigem uskuda kui mitte uskuda. Küllap leidub neidki, kes selles vanuses teevad näiteks vanemate eeskujul ja nõuandel üdini ratsionaalse karjäärivaliku.…
-
Mind on süüdistatud, et see või teine artist teeb muusikat vaid naiste ja raha pärast ja et ma imen sinna juurde tähendused välja. Mul pole aega olnud muusikutele helistada, aga arvan, et seda kõike ei peagi mulle osutama muusikud, vaid muusika ise. Muusika ütleb mulle minu ja maailma kohta asju, millega tegelemiseks on vaja käia ka helide eneste mõjusfäärist väljas. Popmuusikas kohatavad teemad on kultuuris juba…
-
Tõnis Kahu, Viis+sõnad. 40 eesti parimat poplugu, isiklik. Eesti Ekspressi kirjastus, 2006. 160 lk.
Tõnis Kahu raamatust jäi mulle pettumusetunne. Olin oodanud sedavõrd teistsugust raamatut. Meie, postsovettide arusaam pop- ja üldse moodsast kultuurist on lünklik. Ei oska me seda imponeerivalt mõtestada ega vajadusel küllaldast kriitilisust ilmutada. Me pole harjunud popkultuuri lugema ja sageli ei tule selle pealegi, et moodsa kultuuri pealispinna all üldse midagi lugeda oleks. Ma…
-
Mullu möödus 20 aastat ajakirja Vikerkaar esimese numbri ilmumisest. See on ühtaegu tore ja pidulik, ent samas ka natuke kurb, nagu iga sündmus, mis tuletab numbrite keeles meelde aja armutut möödumist. Sünnipäev tähendab nii inimeste kui institutsioonide puhul eelkõige eneseekspositsiooni ja kokkuvõtteid. Vikerkaarel õnnestus need kaks leidlikult ühendada: avaldati esinduslik valimik aastate jooksul ajakirjas ilmunud kirjutistest. Enamikust aastakäikudest on koostaja Märt Väljataga noppinud kaks teksti, mõnest…
-
Kui kohtumisõhtutelt lugejatega ning väljastpoolt kirjandusringkonda tulevaist arvamusnuppudest (ositi ka mõnest professor Veidemanni kirjutisest) on meelde jäänud alati korduvad püstitused, rutakalt langetatud kohtuotsused, et eesti uuem kirjandus on rõve ning kirjanikud kirjutavad iseendale, oma siseringile, siis võiks Dugin visata: “Kirjandus on pööratud oma õõnestusliku suunaga väljapoole, ebakompetentse ja profaanse enamuse poole, ning jaatava suunaga “pühendatute” poole” (lk 1216). Sotsialist minu sees tahaks kohe seda müüti raputada…
-
Netifoto
Soovitus kriitik Boris Tuchile õppida ära kultuuritähestik.
Kui rahvusvaheline organisatsioon Piirideta Reporterid avaldas iga-aastase maailma ajakirjandusvabaduse reitingu nimistu, selgus, et Venemaa oli reitingu nimistus langenud rekordiliselt madalale 147. kohale (kokku oli nimekirjas üldse 168 riiki). Eks mänginud siin muidugi rolli kolme ajakirjaniku tapmine 2006. aastal: telekanali NTV erikorrespondent Ilja Zimin (26. veebruaril), ajalehe Saratovski Rasklad korrespondent Jevgenia Gerassimenko (26. juulil) ja ajalehe Novaja Gazeta vaatleja Anna Politkovskaja…
