-
Kristi Lõuk Islandis, riigis, mida aastatel 1980–1996 juhtis maailma esimene valitud naispresident Vidgís Finnbogadóttir. erakogu
“Eesti Vabariigi naisministrid. Koguteos naistest poliitika tipus” on esimene täielik ülevaade kõigist naisministritest, kes on Eesti Vabariiki 89 aasta kestel teeninud. Ministrid räägivad usutluste vahendusel oma kujunemisloost, poliitikasse tulekust, saavutustest ja takistustest. Võrdlusmaterjaliks on usutletud nelja Põhja- ja Baltimaade väljapaistvat naispoliitikut. Raamatu teoreetilises osas uuritakse, miks on naisi poliitikas palju vähem kui…
-
Üks kurikuulus saksa ühiskonnafilosoof kirjeldas kord ühiskondade arengut spiraalina, kus tsükliline kordus ühineb paratamatu progressiga nii, et teatud ilmingud korduvad, kuid mitte päris samasugusena kui enne, vaid uues versioonis, iga kord tänu kogemusele terake täiuslikumana.
Kui see filosoof poleks progressi sihtpunktina näinud kommunismi ja proletariaadi diktatuuri, sobiks kolmikliidu taassünd selle spiraalse arengu heaks näiteks. Sest kuigi kommunismi poole pole Eesti spiraal kohe kindlasti liikumas, võib progressist ja…
-
Keel või murre?
EKASil on selles küsimuses täiesti kindel, mitte kahtlev või hirmunud seisukoht. Tõsi, kuna keelespetsialistide koostatud dokumendi pidid heaks kiitma ja kiitsidki poliitikud, on selle sõnastus läbirääkimiste tulemusena sündinud kompromiss (formuleeringut “eesti keele piirkondlik erikuju, mis on eesti keele murdest lähtuv erikuju”, nagu pakub sõnastusena Jüvä, seal siiski pole). Vahetegemine keele ja murde vahel põhineb poliitilisel otsusel, teaduslike kriteeriumide alusel pole see võimalik. Põhjus, miks…
-
Euroopa Liidu fonde, kust antakse raha vaesemate piirkondade majandus- ja sotsiaalstruktuuri ümberkorraldamise kiirendamiseks, nimetati eesti keeles alguses struktuurifondideks (eeskuju oli ingliskeelne structure fund).
2006. aasta ÕSis on struktuurifond ebasoovitavana looksulgudes. Miks? See sõna pole eestlastele sisuldasa läbinähtav ja seetõttu otsiti selle asemele 2002. aasta Euroopa Liidu teemalisel sõnavõistlusel sobivamat. Võistluse žürii pidas kõige vastuvõetavamaks Eduard Selge ja Silvi Nemvaltsi pakutud keelendit tõukefond, sest fondide rahaga tuleb arengut…
-
Abel, Tiina Üheaastane loominguline stipendium 60 000
Adang, Richard Johannes Mikkeli kogu kataloogi tõlkimine 3200
Alalooga, Erik Materjalide ostmine performance’i workshop’ile Pärnumaal Tammistes 4000
Alalooga, Erik Multimeediaetenduse “Antropomachia” ning perfrormance´i korraldamine 11 700
Alesmaa, Kadri Näituse “Inimeste elust II” korraldamine Draakoni Galeriis 5000
Alesmaa, Kadri Üheaastane loominguline stipendium 60 000
Allas, Anu Näituse “Kuritöö ja karistus” kataloogi essee kirjutamine 3120
Allsalu, Vano Toetusstipendium Kunstikeskus.ee toimetamiseks ja kujundamiseks 12 000
Altpere, Keret Tööde teostamine,…
-
Foto: Piia Ruber
Intervjuu kultuuriminister Laine Jänesega.
Kaarel Tarand: Soojenduseks, te ei olnud ise koalitsioonikõnelustel läbirääkija. Kas kultuuripoliitika peatükkidest jäi midagi teile eriti südamelähedast välja? Või on kõik sees, mis vaja?
Laine Jänes: Valimiseelsel perioodil välja töötatud erakonna programmi lubadustest on suurem osa tõesti valitsusprogrammis sees. Olulisemad asjad seal, mis jagunevad eri peatükkide alla, on 2000 krooni ringiraha perepoliitika all, keele tähtsustamise alalt Wiedemanni auhinna suurendamine, konkreetselt kultuuri all…
-
Sellele sisuliselt kõrvale heidetud kohustusele mõeldes oleks väga huvitav teada, mis toimub viimastel aegadel valimas käinute peas (et 2/5 potentsiaalsetest valijatest ei käi, selles ei nähta enam isegi mingit probleemi): kui suurt rolli mängivad valikutes erakondade välja pakutud väikesed materiaalsed peibutised, kui palju mingid ilmavaatelised tegurid ja kuivõrd valija ilmavaatelised kujutlused kattuvad erakondade tegeliku poliitikaga. Karta on, et eriti ei kattu.
Või peakski leppima paratamatu tõdemusega, et…
-
Praeguseks välja kujunenud olukorras on eestikeskne humanitaarteadus sattunud kolmekordse surve alla, millele meie rahvaarvust tulenevalt niigi hapralt väikesearvuline seltskond ei pruugi riigi toeta vastu panna.
Teadusbürokraatlik golem
Jõhkraim jõud, mis loovat mõtet alati lämmatama kipub, on bürokraatia. Ja Eesti teadusmaastikul on see asunud ajama oma haarmeid üha sügavamale, kasutades oskuslikult ära meie tubliduse e-asjanduses. Idee poolest on eespool mainitud teaduse digitaalne infosüsteem ETIS igati mõttekas ja asjalik…
-
19. märtsil 2007 saabus kirjanduskeskusse Haridus- ja Teadusministeeriumi kiri, millele oli lisatud ministri käskkiri nr 640 28. juulist 2006 “Eesti Teadusinfosüsteemis kasutatavate teadus- ja arendustegevust käsitlevate klassifikaatorite kinnitamine”. Paluti üle vaadata selle käskkirja lisa pealkirjaga “Rahvusvaheliste teaduskirjastuste loend”. Käskkirja saatsin välja kirjanduskeskuse teadusnõukogu liikmetele ning see kutsus esile elava vastukaja. Olulisimaks arutlusobjektiks osutusid ministri käskkirja põhipunktid, mille järgi käib praeguse Eesti teaduselu hindamine ja rahastamine. See…
-
Kuigi tuleb möönda, et kõik artiklis tõstatatud probleemid pole iseloomulikud ainult Eestile, vaid kummitavad samavõrd teistegi maade teaduselu, on suur osa neist kummatigi kohaliku teaduskorralduse viljad. Alustagem siiski esimestest. Juba mõnda aega on Euroopas ja mujalgi võimust võtnud omalaadi “projektiteadus”. See on selline teadustegevus, mida finantseeritakse vaid lühikeste perioodide kaupa ja töömahukate taotluste alusel. “Projektiteadus” soosib suuri kollektiivseid ettevõtmisi, mis ei lähtu tingimata sisulisest koostööst, vaid…
