-
p;
-
Viimase aasta jooksul on Eesti päevalehtedeni jõudnud poleemika Euroopa ajaloo kirjutamise võimalikkusest ja vajalikkusest. Mujal algasid need debatid ajaloolaste seas juba mõnda aega tagasi. Ajakirjanduse jaoks muutus küsimus huvitavaks, kui mõned poliitikud Saksamaal ja Prantsusmaal olid ideed toetanud. Saksamaa ja Prantsusmaa ajaloolaste ühisprojektina on juba valminud nn ühise ajaloo esimesed köited ning kantsler Angela Merkel on teinud ka ettepaneku kirjutada Euroopa jaoks ühine ajalooõpik.
Eesti ajakirjanduses…
-
Sellist tüüpi linnade toimimise eelduseks on siiski olnud tänase päevani üks keskkonnavaenulik element: eraauto, paljude meelest veel üks suurepärane komponent ideaalses eluviisis. 60ndatel, mil nii keskkonnateadlikkuse kasv kui 70ndate naftakriis olid veel ees ootamas, kuulus neli ratast kõhklusteta moodsa elu juurde ja poodlejaid vaevas südametunnistus harva. Ent kuigi Milton Keynes pakub erinevalt paljudest teistest uuslinnadest säästliku eluviisi võimaluse, kasutab ühistransporti tegelikult vaid tibatilluke osa elanikkonnast. Hoolimata…
-
George Soros, Ekslikkuse ajastu. Sõda terroriga ja selle tagajärjed. Tõlkinud Märt Väljataga. Eesti Päevaleht, 2007. 306 lk.
“Armastan naljatada, et ma mäletan üksnes tulevikku”, kirjutab George Soros oma uue raamatu sissejuhatuses. Nagu ilmneb alapealkirjastki, moodustavad raamatust suure osa lähiaja sündmuste analüüs ja kommentaarid. Raamat, mille ridadest uusimad on kirja pandud 2006. aasta augustis, on ilmunud Märt Väljataga ladusas eestikeelses tõlkes kiirusega, mis ei ole lasknud ka selle…
-
Jeremy Rifkin, Euroopa unistus. Hermes, 2007. 488 lk.
Vt ka Marek Kallin, “Propagandistlik tellimustöö” (Areen 22. III) ja Ahto Lobjakas, “Euroopa õunad ja ameerika apelsinid” (Sirp 30. III).
Rifkini “Euroopa unistusest” on saanud universaalne süljekauss. Raamat on kirjutatud tõepoolest sedavõrd räpakalt, et ka Rifkini püüdlustesse sümpaatiaga suhtudes on raske autoriga kaasa mõelda. Pole imestada, et need, kel globaalsetes küsimustes midagi hinge peal, on kasutanud Rifkini raamatut mõnusa…
-
Jeltsini lahkumine tähendab ühe ajastu lõppu. Õieti tuli lõpp juba palju varem, aga nüüd katab seda ka tema surma sümboolsus. Kui me veel Jeltsini ajastus elasime, siis oli raske uskuda, et õige pea meenutame seda kui Venemaa üürikest vabadusaega. Tema ju algatas sõja Tšetšeenias ja saatis parlamendi laiali, neid samme on raske tunnistada kui demokraadi omi.
Jeltsin oli vastuoluline nagu Venemaa ise. Ehe ja karismaatiline tüüp rahva…
-
Kahe kultuurikontseptsiooni konflikt algab sealt, kus väärtustesse proaktiivselt suhtuvad loominguinimesed üritavad monopoliseerida kultuuriloomet kogu ühiskonnas. Tõeline vahe ilmneb aga siis, kui selgub, et ajaloo tarbeks on loomeinimesed tekitanud monumente, mis kanduvad põlvest põlve, samal ajal kui antropoloogiline kultuur eksisteerib peamiselt vaatlejate spekulatiivsetes tekstides ja seda muudetakse tihti väga ebateadlikult. Selle tulemusena paikneb kultuur imaginaarses “meie” maailmas sotsioloogiliselt ebarepresentatiivse kuvandina.
Nii võiksime esitada täiesti spekulatiivse küsimuse, kas…
-
Kristi Lõuk Islandis, riigis, mida aastatel 1980–1996 juhtis maailma esimene valitud naispresident Vidgís Finnbogadóttir. erakogu
“Eesti Vabariigi naisministrid. Koguteos naistest poliitika tipus” on esimene täielik ülevaade kõigist naisministritest, kes on Eesti Vabariiki 89 aasta kestel teeninud. Ministrid räägivad usutluste vahendusel oma kujunemisloost, poliitikasse tulekust, saavutustest ja takistustest. Võrdlusmaterjaliks on usutletud nelja Põhja- ja Baltimaade väljapaistvat naispoliitikut. Raamatu teoreetilises osas uuritakse, miks on naisi poliitikas palju vähem kui…
-
Üks kurikuulus saksa ühiskonnafilosoof kirjeldas kord ühiskondade arengut spiraalina, kus tsükliline kordus ühineb paratamatu progressiga nii, et teatud ilmingud korduvad, kuid mitte päris samasugusena kui enne, vaid uues versioonis, iga kord tänu kogemusele terake täiuslikumana.
Kui see filosoof poleks progressi sihtpunktina näinud kommunismi ja proletariaadi diktatuuri, sobiks kolmikliidu taassünd selle spiraalse arengu heaks näiteks. Sest kuigi kommunismi poole pole Eesti spiraal kohe kindlasti liikumas, võib progressist ja…
-
Keel või murre?
EKASil on selles küsimuses täiesti kindel, mitte kahtlev või hirmunud seisukoht. Tõsi, kuna keelespetsialistide koostatud dokumendi pidid heaks kiitma ja kiitsidki poliitikud, on selle sõnastus läbirääkimiste tulemusena sündinud kompromiss (formuleeringut “eesti keele piirkondlik erikuju, mis on eesti keele murdest lähtuv erikuju”, nagu pakub sõnastusena Jüvä, seal siiski pole). Vahetegemine keele ja murde vahel põhineb poliitilisel otsusel, teaduslike kriteeriumide alusel pole see võimalik. Põhjus, miks…
