-
19. märtsil 2007 saabus kirjanduskeskusse Haridus- ja Teadusministeeriumi kiri, millele oli lisatud ministri käskkiri nr 640 28. juulist 2006 “Eesti Teadusinfosüsteemis kasutatavate teadus- ja arendustegevust käsitlevate klassifikaatorite kinnitamine”. Paluti üle vaadata selle käskkirja lisa pealkirjaga “Rahvusvaheliste teaduskirjastuste loend”. Käskkirja saatsin välja kirjanduskeskuse teadusnõukogu liikmetele ning see kutsus esile elava vastukaja. Olulisimaks arutlusobjektiks osutusid ministri käskkirja põhipunktid, mille järgi käib praeguse Eesti teaduselu hindamine ja rahastamine. See…
-
Kuigi tuleb möönda, et kõik artiklis tõstatatud probleemid pole iseloomulikud ainult Eestile, vaid kummitavad samavõrd teistegi maade teaduselu, on suur osa neist kummatigi kohaliku teaduskorralduse viljad. Alustagem siiski esimestest. Juba mõnda aega on Euroopas ja mujalgi võimust võtnud omalaadi “projektiteadus”. See on selline teadustegevus, mida finantseeritakse vaid lühikeste perioodide kaupa ja töömahukate taotluste alusel. “Projektiteadus” soosib suuri kollektiivseid ettevõtmisi, mis ei lähtu tingimata sisulisest koostööst, vaid…
-
alt=”” hspace=0 src=”images/stories/060407/2.jpg” align=baseline border=0>
-
Nädalavahetusel kirjutas mulle oma elu esimese elektronkirja kultuslik vabadusvõitleja ning elusepp Ivan Orav. Oma kirjas süüdistas ta kahtteist väikest rohelist mehikest Marsilt selles, et nad olevat röövinud ära Eestis valitsusliidu moodustamiseks läbirääkimisi pidanud delegatsiooni liikmed. Muidu poleks ka tema vilunud silm vahet osanud teha, kuid erakordselt soe kevadpäike olevat marslaste salaplaani reetnud – kui läbi vana filmilindi ja vastu päikest läbirääkijaid vaadata, olnud marslased selgelt näha.…
-
Arusaam, et rahvusriik on üks poliitilise varjupaiga vorme, peaks Eestis olema hästi mõistetav. Võiks ju öelda, et kogu meie rahvuslik projekt on algusest peale seisnenud varjupaiga taotlemises. Selleks, et tõestada varjupaiga taotlemise õigust, tuli kõigepealt muidugi luua “oma kultuur”: mitte küll sellepärast, et varem poleks olnud kultuuri – keelt, traditsiooni ja rahvast, vaid et see oleks mõistetav neile, kellel oli voli anda asüüli ja moodustada reservaate.…
-
Kuigi humanitaaraladel on kirjutaja valdavalt individuaaluurija ja multiautorsust esineb vähe, nõuab humaniora toitva keskkonnana seda enam elujõulist seminaritraditsiooni.
Tiina Kirss Nüpli kevadkoolis 2005. aastal.
Viimaste kuude jooksul on kuumenenud mõttevahetus eesti teadlaste tööde hindamise kriteeriumide ümber (ETISi klassifikaator, teaduspublikatsioonide avalikuks tegemine pdf-failidena, indekseeritavus). Sellele lisanduvad hämaramad, raskemini hoomatavad arutelud määratluste “rahvusteadus” ja “väike eriala” ümber. Paari aasta eest lõõpimisi tuletatud kalambuur “siisike” (Current Contents ehk CC) on…
-
Artiklis “Olgu või orjus, peaasi et küllus!?” (Sirp 23. II 2007) tuletab Jaanus Rooba meelde, et eri eluvaldkondade, nt poliitika ja majanduse meelevaldsel põimimisel saame tulemuseks korruptsiooni. Ning et poliitika ja majanduse lahushoidmine soodustab muuhulgas kodanikualgatuse arenemist – algatuse, mida riik ei saa eales asendada, kuivõrd riigi ülesanne pole kirjutada ette hea elu mudelit. Niisiis on kodanikualgatuse keskseks positiivseks tunnuseks ühiskonna arengu suunamine. See on mõistagi…
-
Ruhrimaa paljurahvuselised koolilapsed raamatust “Gesichter von Kulturen”.
Igal lapsel oma lugu omas keeles.
Nordrhein-Westfaleni liidumaad iseloomustavad esmapilgul üksteist lausa välistavad tunnused. Nordrhein-Westfalen on üks tihedamalt asustatud Euroopa piirkondi, läbi ja lõhki urbaniseerunud keskkond. Üks suurlinn järgneb teisele, õigemini üks kasvab märkamatult teiseks üle.
Nordrhein-Westfalen on vana ja väärikas tööstuspiirkond. Kes siis ei teaks Ruhri kivisöekaevandusi ning kaevurite ränkrasket eluolu XIX sajandi lõpul ning veel XX sajandi algul. Ruhr…
-
Milline on Nordrhein-Westfaleni kultuuripoliitika kontseptsioon? Millele pöörate kõige rohkem tähelepanu?
Kõige põnevam probleem Nordrhein-Westfaleni kultuuripoliitikas on praegu loomingulisus. Me ei taha kultuuri käsitleda ainult kitsa valdkonnana, vaid laiemas kontekstis, liidumaa majanduse ning äritegevuse kontekstis. Kõige olulisem lähenemine on “kultuur muutuse” ja “muutus kultuuri kaudu”. Mida saab kultuuri abil saavutada, mis on kultuuri olemus praeguses olukorras? Mida saab kultuuri abil teha kogu regiooni, sootsiumi hüvanguks?
Järgmine, ka meie…
-
Kölni Püha Peetruse jesuiidikirikule kuulub suur aare: Peter Paul Rubensi “Peetruse ristilöömine“ (1638). Selle pildi maalis ta oma elupäevade lõpul kogudusele, kus ta oli üles kasvanud ning kus võtnud vastu oma esimesed sakramendid; siia on maetud tema isa. Hauakivi võib veel praegugi näha. Kuid mitte see asjaolu ei viinud kiriku otsustajaid pildi kui kultuurifaktori avastamiseni. Selleni viis tänapäevase kunsti ja kiriku sotsiaalse eraldatuse äratundmine, sest eelmisest…
