-
Nad kuulevad ekspertide arvamust ja ütlevad, et see ei loe. Sest nad tahavad ehitada Kalevile poja. Nad kuulevad kohtu otsust ja ütlevad, et see ei loe. Sest nad ei taha ehitada Virule poega.
Nad on ise loa andnud ja nad ütlevad, et see ei loe, sest see ei loe.
Nad kuulevad ekspertide arvamust, et tuleb ehitada majad, ja ütlevad, et see ei loe.
Nad ehitavad haljasala sinna, kus…
-
Ilmselt ei ole kunagi üksikasjalikku mainekujundusplaani (mis ulatuks kaugemale kodulehest/trükistest, lahtiste uste päevast ja mõnest noortele suunatud üritusest) riigikogus tehtudki. Ei pea olema eriline suurvaim selleks, et märgata, millised on need rehad, mille otsa riigikogu järjest uuesti astub. Kuni närimiseks muid konte ei pakuta, tegeleb publik rahaasjadega. Ja nagu ikka, pakatab kadedusest. Kuna riigikogu liige teenib rohkem kui keskmine elanik, on tema raha lugejaid palju. Ja…
-
Seega oli toona minu kasutuses olnud auto kapotile jõudnud vihapurske taga tähelepanek, et tarkvarapiraatlus on vähemalt kohati osa tarkvara turustusmeetodist ning absoluutse ranguse rakendamine selle juures äärmiselt küüniline. Eriti võttes arvesse, et Internetist leidis juba toona päris tasuta programme, mis sama töö vähemalt keskmise kasutaja tarvis sama hästi ära tegid. Ühest kaubamärgist oli aga saanud valdkonna sünonüüm ning seda tõenäoliselt paljuski seetõttu, et tarkvara sai vabalt…
-
Sellel kevadel kaante vahele saanud ja raamatulettidele maandunud Andres Herkeli välispoliitikat käsitlev “Vene mõistatus” on Eesti oludes mitmeti veidi erandlik raamat. Esiteks esindab staažika riigikogu liikme ja veel staažikama humanitaari Herkeli teos meil (kahjuks) erandlikku formaati. Tegemist pole nimelt mitte ühe tervikliku, otsast lõpuni ja ühe hingetõmbega kirjutatud monograafia, vaid aastate vältel ajakirjanduses, peamiselt Sirbis ja välispoliitika kuukirjas Diplomaatia, ilmunud Venemaa-teemaliste esseede ning pikemate kolumnide kogumiga.…
-
Sõna päritolu on küllaltki segane. Hiljuti on mitmeid versioone analüüsinud Tiit-Rein Viitso, jõudes viimaks järeldusele, et kõige tõenäolisemalt on pagan sakslaste kaudu tulnud ladina laensõna, samuti nagu selle vasted soome ja liivi keeles. Teine võimalus olnuks see, et tegu on muinasvene laenuga, kuid selle vastu räägib tõsiasi, et “eesti keeles pagan ei tähenda roojast ja on mittekristlast tähistavana valdavalt neutraalne mõiste ning et muinasvene vastavate omadussõnade…
-
C. W. Cerami romaan arheoloogiast “Jumalad, hauakambrid, õpetlased” Jüri Seliranna tõlkes tegi Vana-Ameerika tutvustamisel otsa lahti 46 aastat tagasi. Lugeja sai põnevat teada Egiptuse, Mesopotaamia, Kreeka ja Rooma muististe avastusloost, ent eraldi peatükis esmakordselt eesti keeles ka Mehhiko asteekide ja maiade kultuurist ning hispaania konkistadooride vägitegudest. Saksa etnoloogi E. Lipsi “Indiaaniraamatu”, mille eestindas 1963. aastal Ants Viires, neljas osa jutustab Peruu “inkade kullasäralisest riigist Andide mägismaal,…
-
Mitut moodi sotsiaalsus
Ei kunst ega kirjandus ei saa kulgeda, või vähemasti ei peaks see nii olema, oma ajast lahus. Teatud, kas või äraspidine suhestumine oma aja ja sotsiaalse olukorraga tundub loomeinimese jaoks paratamatult vajalik ning kunsti ja kirjanduse sotsiaalset mõõdet võib seega pidada üheks nende elujõulisuse tunnuseks. Kuna Eesti ühiskond on viimase paari kümnendi jooksul muutunud tavatult kiiresti ja palju, võib sotsiaalse temaatika esiletõusu pidada üsna…
-
Usun, et Ene Mihkelsoni tekstide analüüsimisel ei ole mõistlik lähtuda tavapärastest romaanile esitatavatest nõuetest. Seepärast ei taha ma päriselt nõustuda Märt Väljataga analüüsis esitatud seisukohaga, et “Ahasveeruse une” perekonnasaaga oleks võinud jääda asetamata panoraamsesse konteksti. Mina mõistan neid omavahel loomulikult põimuvate osadena, mis romaani kirjutamise motiividest lähtuvalt lähevad sujuvalt üksteiseks üle.
Olen veendunud, et Mihkelsoni romaanide võlu ja mõju pääseb täiel rinnal esile siis, kui lugeja võtab…
-
“Mustjala kihelkond andis ainelise vanavara alalt toredat saaki. Me rõõmustasime nagu lapsed, kui saavutasime mõne paari suurepärase mustriga Mustjala kindaid. /—/ Siia juurde kuulusid seelikud, käised ja vaibad, muust kõnelemata. Jäime korjamise tagajärgedega väga rahule.” Nii kirjutab oma mälestusteraamatus “Päike ja jõgi” (Lund, 1951) Henrik Visnapuu. Oli 1913. aasta suvi, kui tulevane poeetide kuningas Eesti Rahva Muuseumi saadikuna Saaremaal Mustjala vallas vanavara korjas. “Too mahajäänud maailm…
-
Arutluseks nimetab Enn Soosaar oma raamatut “Isa ja Aeg”, mis ilmus Loomingu Raamatukogus käesoleva aasta viienda numbrina, ise (lk 49). Sellel on olnud ebatavaline lugejamenu. Ajakirja vabamüüki läinud tavaline tiraaž (kuuldavasti 500 eksemplari, tellijate arv on mitu korda suurem) müüdi kiiresti läbi, raamatukogudes on ootajate järjekorrad, seda laenatakse lugeda tuttavatelt. Loomingu Raamatukogu tegijate jaoks on tekkinud olukord enneolematu ja niivõrd ebatavaline, et nad ei ole suutnud…
