-
Lainetel hulpiv osutub üha sagedamini kas õngepüügilaevade konksuks, mille allaneelamise järel lind piinarikkalt hukkub, või hoopis plastikuks, mille lind pahaaimamatult alla neelab. Seedumatu kraam täidab mao, mistõttu ei saa enam normaalselt toituda ei vanalind ega tema poeg. Paljudelt saartelt, kus puudub inimasustus, aga kus pesitsevad albatrossid, võib leida kõige kirevama paleti plastesemeid. Need on sinna jõudnud hoolitsevate vanemate abiga, kes on leitu toidu pähe poja noka…
-
Marek Tamm, kurtsid juba nelja aasta eest siinsamas lehes (9. V 2003), et sarja “Ajalugu. Sotsiaalteadused” tegemine pärsib muid tegemisi. Nüüd on sari lõpule jõudnud. Kas sarja käigushoidmine ammendas end? Paistis ju tegelikult alles viimastel aastatel, et sari on kasvatamas truud ja veendunud austajaskonda, kellele nende raamatute ilmumine kasvavat rõõmu valmistas.
Sarja lõpetamiseni viisid mitmed asjaolud, mille seas esikohal on kindlasti isikliku huvi raugemine ja tunne,…
-
Läinud detsembris toimus taas rõõmustav sündmus eesti sotsiaalteaduste vallas: doktoritöö kaitses Aet Annist, kes on Sirbi lugejaile tuttav kolumnidega, kus ta vaatleb antropoloogi pilguga Eesti ühiskonna eri tahke, asetades need muus maailmas toimuva konteksti. Aet Annist on kaitsnud magistrikraadi Tartu ülikoolis sotsioloogia ja Cambridge’i ülikoolis sotsiaalantropoloogia erialal ning õpetanud ülikoolides nii Tartus, Tallinnas kui ka Londonis. 2001. aastal alustas ta doktoriõpinguid University College London’i antropoloogia osakonnas.…
-
Punase tule all üle tee minna on üldjuhul eluohtlik. Me teame seda, veelgi enam, see on meie veendumus. Ja üldjuhul me ei astu punase fooritule ajal sõiduteele ega manööverda autoga üle ristmiku. Me vastaksime igas avaliku arvamuse uuringus, et see on taunitav või lubamatu tegevus ja meie ei tee seda kunagi. Meil kohe on niisugune veendumus.
Kui seisame ristmikul ihuüksi – ei jalakäijaid ei sõidukeid – ja…
-
Globaliseerumise mõistes on midagi, mis paistab olevat ameerikalik. USAs jagavad seda arvamust nii marksistidest õpetlased kui ka Wall Street Journali toimetajad. Nende kahte tüüpi autorite puhul erineb vaid see, et ühed tunnevad selle protsessi üle uhkust, teised häbi. Arusaam, et globaliseerumine on ühtlasi amerikaniseerumine, viitab oma mõõdukamas vormis USA kultuuri ja majanduse ülemaailmsele haardele, kuid ulatub ka konspiratsiooniteooriateni, mille keskmes on väide, et kogu maailmas on…
-
Ma elan maailmas, kus peaaegu kogu ajakirjandus ja kõik, keda tunnen, käsitlevad Venemaad meile vaenulikuna. Võite isegi arvata, et me ei tunne sel puhul piiritut armastust Venemaa, venelaste suure hinge ja huvitava kultuuri vastu. Mööname tavaliselt siiski, et hoolimata oma vaenust praeguse Venemaa poliitika ja selle kandjate suhtes, tunnustame vene kultuuri suurust. Kui Venemaa poolelt nimetatakse meid fašistideks, siis ei tunne me ennast selles märgistuses ära…
-
Harju tänava haljasala uhke avamine Tallinna päeval tänavu 15. mail pühitses linnavalitsuse imelise teo: Euroopa kalleima pargi rajamise UNESCO kaitse all vanalinna südamesse. Huvitavale arhitektuursele ideele ja mitmetele voorustele vaatamata on puhkeala ebaühtlase ehituskvaliteediga ning kuu aega hiljem ühtlaselt kaetud halli paekivitolmuga.
Pargi kiirprojekteerimisega sai linnavalitsuse tahtel ja vähemasti allakirjutanu arvates segastel asjaoludel hakkama Ülle Grišakov, vaieldamatult üks Eesti juhtivaid maastikuarhitekte. Loomulikult oleks Tallinna vanalinna unikaalne ajaloost…
-
Fukuyama on pärast “Ajaloo lõpu” ilmumist pidanud sageli selgitama, et pole oma teoses mõelnud ajalugu kui sündmuste ahelat, vaid – Hegelist lähtudes ning “Hegelit Marxi käest päästes” – Ajalugu kui sidusat evolutsioonilist protsessi, ühiskonnakorralduse progressi madalamalt astmelt kõrgemale. Ajalugu suure tähega on lõppenud, kui on jõutud ideoloogia ja formatsioonini, mis vastab kõige paremini inimloomuse süvavajadustele. Marxi ajalookäsitus on põhijoontes sama, kuid ideaalne ühiskond pole Fukuyama arvamuse…
-
Raili Põldsaar: Viimasel ajal on külma sõja teema taas avalikus diskussioonis üles kerkinud. Võiks isegi öelda, et külm sõda on jälle “kuum”. Miks see teie arvates nii on?
Eric Sandeen: See ajastu on meist juba piisavalt kaugel. Läheb umbes kümme aastat, kuni inimesed jõuavad selgusele, mis juhtus. Külma sõja ajal ei teadnud kumbki pool, mis teisel pool toimub. Praeguses huvis on omajagu uudishimu.
R. P.: Kas viimase…
-
Huvitava kokkusattumusena toimus konverentsi esimese päeva, nüüdseks kurikuulsa 26. aprilli pärastlõunal juba kuid varem planeeritud diskussioon ajaloo ja monumentide teemal. Sissejuhatava ettekande “Ajalugu kivis. Põhja-Ameerika mälestusmärkide lugemine” pidas Helsingi ülikooli professor Markku Henriksson. Diskussantideks olid Tartu ülikooli inglise keele ja kirjanduse magistrandid (Darja Bahtina, Kristi Kartašev, Keit Korbits, Sigrid Maasen, Pille Põiklik). Järgnes tuline avalik arutelu, kuigi terve päeva konverentsil viibinud kuulajaskond ei teadnud midagi Tallinna…
