-
Otse loodusest tulevad uudised ja arvud ei suuda enam kedagi üllatada. Septembris saabus teade, et sel aastal vähenes arktilise jääkatte suvelõpu miinimum rohkem kui viielt miljonilt ruutkilomeetrilt neljale miljonile ehk aastaga on peaaegu veerand jääd vähem. Juba räägitakse, et suvine Arktika võib jäävabaks muutuda paarikümne aasta jooksul. Lisaks avanes sel aastal legendaarne Loodeväil ehk otsetee Atlandi ookeanilt Vaiksesse ookeani, aga see pälvis meedias üldjuhul ainult uudisnupu…
-
Täna õhtul kell 18 avatakse Rüütelkonna hoones Toompeal kunstimuuseumi vanas majas Tallinna noorte kunstnike biennaal. Noored loojad Baltimaadelt, Skandinaaviast, Venemaalt, Ukrainast, Ida-Euroopast, Saksast, Taanist, aga ka Moldovast ja Islandilt on loomas regionaalset kunstisuhtlusplatvormi, mis vabastab kohustusest iga jumala kahe aasta takka käia Veneetsia biennaalilt tuld toomas. Rahvusvaheline kunstisündmus meie endi koduõuel, magneedina liitmas regiooni kohalikke kunstiareene üheks avaramaks mänguväljakuks, millel jagub hingamisruumi ja mõtlemisvabadust.
Biennaali korraldamise eesõigus…
-
Ma ei tea, kui palju ja milliste sõnadega võisid tallinlased (kellest igaüks kindla peale oli juba siis arhitektuuriekspert hetkest, mil esimesed sammud kahel jalal tegi) sada aastat tagasi kolmes kohalikus keeles Saarist sõimata, et ta projekteeris mõõdutundetult suure, pompoosse, Tallinna vana armsa paekiviromantikaga ebakõlalise hoone. Või said sõimata hoopis rahvusvahelise konkursi võitnud Vassiljevi ja Bubõri jooniste järgi Saarise majast üle tee teatrihoone rajanud “ahned välismaalased”. Vaevalt,…
-
Kultuuriministeerium kuulutab välja Eesti Vabariigi 90. sünnipäevaga seotud romaani- ja näidendivõistluse.
Võistluste eesmärk on tähistada Eesti Vabariigi juubelit patriootilis-ajalooliste teostega, mis väärtustavad meie võitlust iseseisvuse eest ning Eesti kultuurile üle aegade omaseks olnud rahvusromantilisi ja realistlikke traditsioone.
Näidendivõistluse võitnud teose suurejoonelise vabaõhulavastusega avatakse 2008. aasta novembris pidulikult uus Vabadussammas Tallinnas Vabaduse väljakul. Romaanivõistluse võitnud teos kingitakse kõigile 30 000 järgmisel kevadel gümnaasiumi ja ülikooli lõpetavale noorele.
Vabariigi…
-
Ilmselt on üks põhjusi see, et me pole veel selgeks mõelnud, kuidas ebavõrdsusest rääkida, kuidas seda mõista ja millega seostada. Pikka aega turumajandusliku ühiskonnaga riikides on ebavõrdsus rutiinne nähtus, millest räägitakse avatult ja liigsete emotsioonideta. Meil peetakse selle teema puudutamist kuidagi häbiväärseks, piinlikuks. Nagu aastakümneid tagasi ei räägitud avalikult süüfilisest. Selliste küsimuste puhul, kus vaba debatt puudub, hakkavad levima sissetallatud mõttemallid ja stereotüübid. Kõnelejad ja kirjutajad…
-
Üks kummalisemaid moonutusi populaarteadvuses levinud pildi ja reaalsuse vahel on vapruse tähendus sõjas. Muidugi on võitlusvaim tähtis suvalises lahinguüksuses, aga kui kusagil staabis tehakse plaane, siis ei peeta vaprust üldjuhul otsustavaks teguriks. Pigem räägitakse seal manööverdamisest, tulejõust ja positsioonidest.
Teiste sõnadega on lahinguplaanide peamine nipp selles, et saavutada õigesti valitud hetkel ja kohas ülekaal tulejõus, et maksimaalselt kiiresti ülesanne täita. See kõik aga ei ole piisavalt…
-
Leszek Kołakowski on legendaarne filosoof ja mõtteloolane – loetud, auhinnatud, ühtaegu sügavamõtteline ja vaimukas. 1927. aastal Poolas sündinuna õppis ta Saksa okupatsiooni ajal põranda all, astus pärast sõda ülikooli ja komparteisse, asus 1950. aastatel marksismi inimnäoliseks revideerima, kaotas seetõttu 1968. aastal töökoha Varssavi ülikoolis, emigreerus Läände ja pidi Münchenis ja Californias kokku põrkama üliõpilasradikaalide nõmedusega, õpetas Kanadas, Chicagos ja Oxfordis. 1960. aastatest peale on ta avaldanud…
-
Esimene vastukaja, kui sain EKA magistrantide filosoofiliste esseede kogumiku ja sellega põgusalt tutvusin, oli emotsionaalne: miks ma filosoofiaõppejõuna ise seda laadi kogumiku kokkuseadmise mõttele ei ole tulnud? Miks ülikoolides kogunenud paljudest võimalikest valikutest esimene omalaadne ilmus just seesugusena ja nüüd? Ent peagi tekkisid ka kaalutlevamad küsimused. Kas mittefilosoofiliste erialade üliõpilaste filosoofilistel esseedel ikka on meie lugemisruumis kohta, kaalu ja nõudlust? Kes on nende (ja seda laadi)…
-
Hea tava Eesti kultuuri- ja teaduselus nõuab, et olulistest asjadest ei kõneldaks, või kui, siis võimalikult vähe. Ühest küljest oluline erutab liigselt, teisest küljest – see erutus on viljatu, lihtsalt väsitab. Erakordsetes intellektuaalsetes sündmustes on midagi kohustavat, mis võib võtta hingerahu, mingi vaimne hierarhia, mida ei saa kuidagi enam ära kaotada. On parem, kui võimsad fenomenid elavad rahulikult omas mõõtmes. On ainult hea, et viimaste aegade…
-
Eesti jätab juba nädalapäevad mõttes hüvasti Kaljo Kiisaga. Meie elust on lahkunud mees, keda tundsid kõik. Seriaal “Õnne 13” tegi aastast 1993 tänaseni kestes oma töö. Kuid eesti televaataja isiklik tuttav Johannes ei olnud siiski päriselt Kaljo Kiisk. Nad polnud identsed. Roll oli kogu oma loomulikus tarkuses ja südamlikus meelekindluses pisut lihtsakoelisem kui osatäitja.
Kiisk ise oli avaram, kavalam, vastuolulisem, andekam, intelligentsem natuur. Ta oli filmirežissöör.…
