-
Eesti Vabadussõjas ei olnud tundmatuid sõdureid ja kõigi langenute ning pea kõigi osalenute nimi on teada. Vastupidiselt meie idanaabri tavadele on lääne kultuuriruumis austatud indiviidi ja sõdades ei osalenud nimetu kollektiiv, vaid nimedega sõdurid.
Milleks on vaja lihtsalt sõja daatumit tähistavat monumenti?
Arvestades seda, et üks tundmatu sõduri monument just äsja teisaldati Tallinna kesklinnast kalmistule, siis tundub idee püstitada uus tundmatu sõduri monument ja seda eelmisest mitte just…
-
Eestlasele on koopa varjude mäng millegipärast midagi lahutamatult omast. Me oleme diasporaa-rahvaste absoluutsed vastandid ja väljaspool, päikese käes, saame eksisteerida vaid millegi muuna, mitte eestlasena. (Mis oleks saanud Merest mitte väga erineva ajaloolise impulsiga Edgar V. Saksast, kui ta oleks oma teooriaid saanud põimida kaasatundva ja -mõtleva kodupubliku keskel? Väljas, indogermaanide musttuhande keeleteadlase, ajaloolase, arheoloogi keskel, seisab soomeugri mütoloogi ees põhimõtteline valik: kas konformism või äärmuslik…
-
Faktiks jääb, et kõik iseseisvusvõimelised soome-ugri rahvad ei ole riiklikku iseseisvust ja rahvuslikku sõltumatust veel saavutanud. Ei saanud meie ärkamisajal ja 100 aastat tagasi hakkama suurte sõnade ja ideoloogiata, ei saa hõimuvelled nüüdki. Kui võtta lähtekohaks, et märgilisuse määr ja tähtsus on eestluse ärkamise ajaga võrreldes märgatavalt kasvanud, peaksid vaimustusega laetud sõnad iroonia või üleolekuta korratuna (ka Fenno-Ugria asutuse juubelinädalal ja täna rahvusraamatukogus toimuval konverentsil) kui…
-
Hõimuliikumisele pani tugevama aluse Eesti, Soome ja Ungari riigi tekkimine. Eestis hakati asutama hõimurahvaid ühendavaid organisatsioone. Kooliõpetajate initsiatiivil hakati 1921. aastast pidama haridus- ja kultuurikongresse.
Fenno-Ugria asutamine tuli kõigepealt jutuks 1924. aastal Tallinnas toimunud II soome-ugri hariduskongressil. Kongress valis järgmist kongressi ette valmistava toimkonna, kuhu Eesti poolt kuulusid riigikogu liige Konstantin Päts, Tartu ülikooli professor Peeter Põld ja haridusministeeriumi kooliosakonna juhataja Gustav Ollik. Valitud isikuile tehti ülesandeks…
-
Eesti ajalooteaduse grand old lady, ajaloodoktor Ea Janseni (1921–2005) postuumselt ilmunud monograafia „Eestlane muutuvas ajas. Seisusühiskonnast kodanikuühiskonda” (Eesti Ajalooarhiiv, 2007) kujutab endast põhjalikku kokkuvõtet tema aastakümnete-pikkusest pühendumusest XIX sajandi Eesti kultuuri- ja sotsiaalajaloole. Ta ise on varemalt selle perioodi põhisisu lühidalt kokku võtnud lausesse: see „on võõraste valitsetud maa põlatud talurahvaseisuse omanäoliseks rahvuseks saamise ja teiste Euroopa haritud rahvaste sekka astumise lugu” (Sakala 22. III 2003).…
-
Tegelikult pole selles keelekasutuses midagi uut. Sõpradega õlut juues ja asju arutades on igaüks kasutanud hoopis vängemaid väljendeid. Ja keegi pole õiendanud. Asi pole ka Eesti eripäras. Helsingi ülikooli peahoone WCs leian ma kabiini seinalt alati mõne loosungi, mis kutsub üles võitlema soomerootslaste ja nende keele vastu. Keegi ei kraabi neid maha ega värvi iga nädal uksi üle.
Asi pole ka selles, kes võib. Eesti ja…
-
Hõimurahvaste programm on mõeldud omariikluseta uurali rahvaste keelte ja kultuuride toetamiseks, seega abistatakse Venemaal elavaid soome-ugri ja samojeedi rahvaid ning Lätis elavaid liivlasi. Soomlaste ja ungarlaste toetamine programmi ülesannete hulka ei kuulu, küll aga üritatakse teha nende maadega, eriti Suomen Sukukansaohjelma’ga koostööd teiste soome-ugri rahvaste abistamiseks.
Programmi prioriteedid
Kui vaadata programmi prioriteete, milleks on kaasa aidata 1) uurali põlisrahvaste keelte kasutussfääri laiendamisele, sh neis keeltes antava hariduse edendamisele,…
-
Eestimaa ja eestlased elavad väga hästi, Venemaa soomeugrilaste mõtetes lausa ideaalselt. Vist sellepärast, et Eesti on vaba maa ja räägitakse, et seal saab kõnelda udmurdi keelt; et Tartu ülikoolis on õppinud paljud meie teadlased; et paljud meie noored sõitsid sinna 1990. aastatel õppima ja ükski ei tahtnud enam koju tagasi minna; et Wiedemann kirjutas esimese teadusliku udmurdi keele grammatika; et Peeter Päll oskab udmurdi keelt; et…
-
Muidugi ei juhtunud; kultuuriloolise terviku seisukohalt oli tegu kõigest ühega arvutuist üksikavaldusist, mis kõik kokku kõnelevad ilmalikustumise järjepidevast võimendumisest. Ja kui tahaksime mõista kõnealuse otsuse tähendust, siis tuleks minna ajas tahapoole, et tutvuda eellooga, otsust ette valmistanud ajenditega. Täpselt seesama käib ka minevikus toimunu kohta. Paavst Innocentius VIII tahtis oma bullaga tõhustada nõiandusega peetavat võitlust ja ühekordsus peibutab meid selles teos nägema nõiajahi peapõhjust, kuigi õigem…
-
Asi muutus 1970ndail eelkõige feministliku kunstimõtte arenemisel ning akadeemilistes (kunsti)teadusringkondades 1980ndail ja 1990ndail, kui modernismi- ja seoses sellega loomulikult ka avangardismimõistet oli selle sisu modifitseerumise tõttu õnnistatud mitmete eesliidetega nagu „neo” või „post”. Kunsti(kultuuri)ajalugu ei jagunenud enam kahte lehte: väärtuslikud ja väärtuseta ajad ning nähtused. Akademism ning sellega seoses ka XX sajandi 30ndad vajasid värsket pilku ning teistsugust tõlgendust. Ja ega lähiajalugugi, 1950ndad, 60ndad ja 70ndad,…
