-
Radikaalide võrgumaailmas on kõlanud mõnikord avaldused, et homod tuleks kastreerida. Üldse – kuulda võib tänapäeval igasuguseid hullumeelseid üleskutseid. Kirgede lõkkelelöömise korral pole mõtet rusikatega vehkijaid kutsuda moraali või humanismi radadele. See mõjub nagu punane rätik. Radikaali vaimne kepslemine kaotab humanismiga manitsedes igasuguse loogika. Nendega peab olema ratsionaalne. Umbes nii: kellegi mahalaskmine või kastreerimine, hüva, paneme programmi kokku, ent kõigepealt tuleb siiski vastata kolmele küsimusele: 1) kes…
-
Kui tõlkida rahvusluse kesksed mõisted inglise keelde, näeme, et rahvusluse, rahvuse ja rahvusriigi vasted pole inglise keeles sisuliselt samased: nationalism, nation ja nation state kirjeldavad meie omast teistsugust reaalsust. Nationalism’i vaste on küll eesti keeles ka „natsionalism”, kuid tähenduses, nagu seda määratleti kadunud N Liidu filosoofilises aparatuuris. Sama negatiivse tähendusväljaga on see mõiste ka tänases Lääne-Euroopas, mille ideeajaloolised juured on samad, mis N Liidul.
Indoeuroopa sõna nation…
-
Hiljuti paluti mul ühe küsitluse käigus sõnastada tänase Eesti „neli põhinarratiivi”. See ülesanne tundus esialgu kaunikesti keeruline, sest ma ei osanud leida ühtki üldist formuleeringut, mis oleks vaba ideoloogilistest siltidest. Sildid nagu „isamaaline”, „demokraatlik”, „liberaalne” või „kapitalistlik” määravad juba ette jutustuse sisu ja teevad täpsustamise raskeks. Kuidas aga kirjeldada käibetõdesid, riivamata nende ideoloogilisi maske? Ja millised võiksid olla käibetõdede peavoolud ise?
Mõne aja pärast hakkasid siiski mu…
-
Kirjaniku looming on (paha)tahtliku muutmise eest kaitstud ka pärast tema surma, ei lähe keegi ka surnud maalikunstniku töid paremaks, täiuslikumaks ja muutunud aegadega kooskõlla kohendama. Arhitektid aga peavad veel täies loomejõus nägema, kuidas nende looming kas maatasa tehakse või seda tundmatuseni muudetakse, sõltumata autori tahtest. Ses mõttes ei ole arhitektuur teiste loomevaldkondadega võrdses seisus. Aga ega ta pole seda õigusliku regulatsioonigi mõttes. Kuigi kultuurkapitali seadus võrdsustab…
-
„Saksa viisiga” on veelgi sandim lugu. Kui on soov saada praegu kasutatavast parem signaalviis, siis seda võib ikka üritada. Näiteks kuulutada välja vastav konkurss. Või teha hoopis nii, et kõigil eesti heliloojatel oleks oma võimalus, kehtestada kord, mille alusel iga helilooja signaali mängitakse liputseremoonial nädal aega ja siis tuleks jälle järgmise autori kord. Aga asjaolu, et tegu on saksa laenuga, ei tee üht viisijuppi iseenesest heaks…
-
Tartu ülikooli legendaarse Vana-Pälsoni ühiselamu komandant Benno oli tore mees ja teadis rääkida huvitavaid lugusid. Näiteks niisugust, miks ühiselamus oli ainult üks loosung, mida nõukogude ajal sobis kõikide riigipühade puhul sissepääsu kohale üles riputada ja millele oli kirjutatud „Elagu rahu ja rahvaste sõprus”. Sõltumata sellest, kas tegemist oli töörahva solidaarsuspäevaga, Oktoobrirevolutsiooni aastapäevaga, konstitutsioonipäevaga, armee- ja sõjalaevastikupäeva või mõne muu punase tähtsündmusega, võis seda loosungit ikka ja…
-
Korruptsiooni uurivad antropoloogid on juhtinud tähelepanu sellele, et see mõiste kategoriseerib teatud käitumist kui mitte illegaalse, siis vähemalt kahtlasena. Uurijate asi on mõista, millist käitumist täpselt ja miks. See võib kultuuriti ja isegi kultuuri sees vägagi erineda. Korruptsiooniuurijad Chris Shore ja Dieter Haller (Corruption. Anthropological perspectives. Pluto Press, 2005) on osutanud, et India, Hiina ja Ladina-Ameerika kohalikku majandust ja võimu saab mõista suuresti just korruptsiooni ja…
-
Marcel Gauchet tundub kuuluvat sellesse tänapäeva prantsuse filosoofia traditsiooni, mille palju kadestatud ja palju pilgatud käilakujuks on Bernard Henri Lévy, tõeline philosophe élégant, valge särgi kaelus musta pintsaku all alati laialt lahti, alati löögivalmis, nii et vaimse kallakuga telesaade ei lähe igavaks ega kaota ka midagi oma tarkusemuljest. Ühesõnaga, filosoofia, mis ei püüa rääkida mitte ainult oma ajast, vaid ka oma kaasaegsetele, vandlitornist välja tulla. Mis…
-
See tulevik on vaidluse all, alates kooliprogrammist instituutideni, tekstidest sümboliteni, eesti elulugudest Eesti ajaloo üldkäsitluseni, sammaste kõrvaldamisest nende püstitamiseni, ajaloo uurimise põhimõttelistest alustest üksiku ajaloolase usaldusväärsuseni.
Arthur Marwick kirjutab oma raamatus „Ajaloo uus olemus”, et on mitmeid lahinguvälju, kus ajaloo vallas piike ristatakse. Need on: (1) ajaloofilosoofia ehk arutlus selle üle, kas ajalugu vastab sellistele filosoofilistele küsimustele nagu mis on tõde, õnn või õiglus; (2) poliitiline sõnum…
-
Jõuluajal oli teisiti. Akadeemilises raamatupoes oli lausa tunglemine. Inimesed ostavad suurema osa raamatuid tänapäeval jõulude eel, vähemalt Euroopas. Võib-olla on USA mingiks erandiks, sest ka uue aasta kahel esimesel nädalal ilmus New Yorgi suure Barnes&Noble’i raamatupoe uue kirjanduse lettidele vähemalt viiskümmend uut nonfiction’it. Ilukirjandust ma igaks juhuks üle ei vaadanud.
Aga tagasi jõulueelsesse aega. Inimesed, kes Akadeemilises raamatupoes luusivad, on silmnähtavalt ebalevad. Võtavad arglikult raamatuid kätte,…
