-
On ühiskondliku olemise vältimatus, et abstraktsioonid saavad tähtsamaks kui vahetu inimlik eksistents. Sotsiaalse arvumaagia sihiks on anda kodanikele kujutlus kollektiivse eksistentsi mõttekusest, täidetusest ja intensiivsusest. Samas ei kao kusagile ka argiteadvuse tasakaalustav skeptiline hoiak võimukate sotsiaalsete abstraktsioonide suhtes, ning igatsus vahetu olemise järele. Alati leidub ka liikumisi, vaimutrende ja äriprojekte, mis püüavad seda vahetut olemist rehabiliteerida, inimestele tagasi anda või kasulikult müüa. Mingit laadi autentsuse saavutamine…
-
Kõiki nimetatud teoseid ühendab teatud lähenemisviis: vaadatakse eelkõige n-ö „suurt pilti”, keskendutakse peamiselt tipp-poliitikutele, väejuhtidele, sellist kirjandust lugedes korduvad nimed nagu Rokossovski või Guderian, sellised teosed on tulvil diviiside ja kompaniide numbreid, üksuste liikumisi, statistikat. Palju vähem leidub kirjandust, mis püüab selle inimkonna ajaloo vahest jubedama peatüki käsitlemisel vaadata lähemalt neid miljoneid, kes jahvatati poliitikute ja väejuhtide tahte vahel pulbriks. Tõsi, näiteks Beevor räägib põhjalikult miljonitest…
-
„Korpusepoistes” uurimise alla võetud eestlaste osalus Teises maailmasõjas on suuremal või vähemal määral olnud viimastel aastatel pidevalt avalikkuse huviorbiidis ning meedia tähelepanu keskmes. Ja kui seni on kõige rohkem kirjutatud eestlaste osalusest Saksa poolel, siis nüüd on sihiks käsitleda vastaspoolt: eestlasi Punaarmees. Kogumiku teema fokuseerib täpsemalt raamatu alapealkiri: „Eesti sõjamehed 22. eesti territoriaalkorpuses ja 8. eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–1945”. Raamatu sisuga tutvudes selgub siiski,…
-
Eks sõjaeelsegi Eesti Vabariigi haritlaskond maadelnud samade probleemidega, selgitades oma vahekordi vähemustega ja naaberkultuuridega, Euroopaga (vrd 1923. aastal ilmunud raamatuga „Mõtteid valmivast intelligentsist”, 1928. aastal ilmunud kogumikuga „Dünamis I. Mõtteid Võitlevast Vabariigist” või kogumikuga „Kultuuri ja teaduste teilt”, mis ilmus aastal 1932). Ajastute sisemine loogika ei pruugi aga sarnaselt korduda. Küsimus eesti kultuuri väljavaadetest tõusis tollal tuntavalt vasakpoolse (kristlikust kuni punakani) haritlaskonna hulgast, saades sõnastuse Tarveli,…
-
Kunstigalerii on mõeldud illustratsioonikunsti eksponeerimiseks. Ja sugugi mitte ainult lasteraamatute illustratsioonide, vaid illustratsioonikunsti jaoks laiemalt. Kuna galerii on unikaalne selles mõttes, et minu teada on Läänemere maadest vaid Münchenis spetsiaalne illustratsioonigalerii, siis on meie graafik väga pingeline. Praegu on avatud eesti illustraatorite näitus „Sõbrakäega loodud”, kus eksponeeritud tööd kingitakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstikogule. Seal on esindatud mitme põlve kunstnike illustratsioone Silvi Väljalist ja Ede Peebost kuni…
-
Kui tõlkida rahvusluse kesksed mõisted inglise keelde, näeme, et rahvusluse, rahvuse ja rahvusriigi vasted pole inglise keeles sisuliselt samased: nationalism, nation ja nation state kirjeldavad meie omast teistsugust reaalsust. Nationalism’i vaste on küll eesti keeles ka „natsionalism”, kuid tähenduses, nagu seda määratleti kadunud N Liidu filosoofilises aparatuuris. Sama negatiivse tähendusväljaga on see mõiste ka tänases Lääne-Euroopas, mille ideeajaloolised juured on samad, mis N Liidul.
Indoeuroopa sõna nation…
-
Hiljuti paluti mul ühe küsitluse käigus sõnastada tänase Eesti „neli põhinarratiivi”. See ülesanne tundus esialgu kaunikesti keeruline, sest ma ei osanud leida ühtki üldist formuleeringut, mis oleks vaba ideoloogilistest siltidest. Sildid nagu „isamaaline”, „demokraatlik”, „liberaalne” või „kapitalistlik” määravad juba ette jutustuse sisu ja teevad täpsustamise raskeks. Kuidas aga kirjeldada käibetõdesid, riivamata nende ideoloogilisi maske? Ja millised võiksid olla käibetõdede peavoolud ise?
Mõne aja pärast hakkasid siiski mu…
-
Gustave Guillaume on kirjutanud, et kahene liikumine kitsastes unikaalsetes ja laiades üldistes piirides on kõige aluseks, mis keeles üles ehitatud. Semiootikas üks olulisemaid küsimusi – üldise ja üksiku suhe – leiabki kõige selgema väljenduse just üld- ja pärisnimede sfääri vahelises „pinges”, mis iseloomustab keelekasutust. Juri Lotman nimetab „Kultuuris ja plahvatuses” päris- ja üldnime kaheks registriks, mis on ühtsed oma konfliktsuses. Reaalne kõne voolab vabalt ühest sfäärist…
-
Sotsiaalteadlaste hulgas on termin „poliitiline semiootika” viimastel aastatel üha enam kõlanud. Tõsi, enamjaolt piirdub see poliitilises diskursuses ringlevate märkide, sümbolite, kujundite kirjeldamisega, esitamata küsimust, kas semiootikal oleks midagi panustada ka poliitiliste protsesside konstrueerimise loogika enese uurimisse. Alljärgnev on poliitilise semiootika kui distsipliini suunas tehtud tagasihoidlik samm, mis lähtub kaasaja ühe tunnustatuma poliitikateoreetiku Ernesto Laclau hegemooniateooriast ja Juri Lotmani kultuurisemiootilistest ideedest. Vaatamata mõningale erinevusele terminikasutuses, on nende…
-
Ruumi ajalisuse käsitlemise juures tuleb arvestada, et ruumi ja ruumilisuse kontseptsioon ei seostu alati ruumilisusega tavamõistes, vaid neid võidakse kasutada vägagi erinevate nähtuste kirjeldamisel. Ruumilised üksused ning vastavad ruumikontseptsioonid luuakse geograafilise ruumi ja semiootilise reaalsuse kokkupuutel ning kuigi neil on tihe side füüsilise ruumiga, on tegu siiski kontseptuaalsete kultuurinähtustega, mis ruumi ja teadmisi organiseerivad. Seejuures on iga ruumikontseptsioon spetsiifiline ning korrastab ruumi ja teadmisi omal viisil,…
