-
Ants oli pärast mõningast nuttu jõudnud midagi sellist juba ka ise mõelda. Ehk polegi kõige hullem nõu. Et sai ju kah üks sõda ära võidetud ja oma riik tehtud. Kasutaks ehk tõesti selle va ajaloo ära, ammutaks sealt väheke uhkust ja arendaks uuesti välja tolle mitte-hädavarese mentatee-mis-ta-oligi? Sai ju koos oma küla meestega sõditud könnide ja vonnidega päris mehe moodi. Aga see kõige vaprama mehe aumärk…
-
„Idiocracy” väidab ekslikult lolluse põhjuseks selle, et targad surevad välja ja lollid sigivad nagu küülikud. Vale, kui lollid paljuneksid, siis eesti rahvas ei sureks välja, vaid asustaks juba viie-kuue põlve pärast kogu Lääne- ja Ida-Euroopa. Midagi selletaolist aga ei juhtu, väljasuremise ja lolluse edenemise kõver viskuvad koos taeva poole.
Minul ei ole eesti rahvast sugugi kahju, iga päevaga meenutab nimetatud seltskond aina enam lamba- või seakarja kui…
-
Kes oli Edgar Kant? Tartu ülikooli rektor aastail 1941–1944. Kadunud Kross kuulutab Kanti „Kallistes kaasteelistes” (lk 80-81) okupatsiooniaja komeediks (mida Ott Kurs erakirjas siinkirjutajale kommenteeris, et eks ülikooli päästmise nimel pidanud Kant sakslastega nii mõnegi klaasi kummutama); okupatsiooni ajal pidas iga teadusloolane vajalikuks aeg-ajalt Kanti pihta mürginooli lasta, eks ikka läände viidud ülikooli varade pärast – aga kas ülikooli varade eest hoolitsemine ei peaks mitte olemagi…
-
Ma tahtsin kirjutada sellest, et Eesti riiki valitsevaid arusaamu võib ju nimetada liberalistlikeks, aga tegelikult on see segu liberalismist, natsionalismist ja kommunismist, peegeldades seda pudru, mis valitseb juhtivate reformarite, endiste teise järgu kommunistlike funktsionääride peas. Aga üle kõige käib arusaam, et riiki peavad juhtima raamatupidajad. Raamatupidaja jaoks on ainult üks maailma konstitueeriv mõiste ja ainult üks tõe kriteerium. See mõiste on lahter ning tõde deebeti ja…
-
Täna kell 17 avatakse tarbekunsti- ja disainimuuseumis EestiVabariigi 90. aastapäevale pühendatud näitus „Varamu. Esindusruum ja moodne kodu 1918–1940”. Näituse on koostanud Merike Alber, kujundanud Margit Lillak ning graafiliselt kujundanud Dénes Farkas. Eksponaadid on pärit riigikogust, presidendi kantseleist, Eesti muuseumidest ning erakogudest.1930. aastad oli kiireima arengu ja suurima jõukuse kümnend: esindushoonete ja moodsate kodude rajamisega kasvas
vajadus kvaliteetsete kodumaiste toodete järele. Rahvuslikus laadis tarbekunst meeldis ostjaskonnale, rahvusornamendiga kirjatud…
-
Jah, alati sõltub palju sellest, kes ministeeriumi eesotsas on. Võib minna nii, et ühel aastal toetatakse „Õllesummerit”, teisel aastal teatreid ja kolmandal hoopis kontserttegevust. See risk jääb alati, aga kui seda ka ei võta, pole võimalik Eestis kultuuri teha. Igal juhul tekib teatritele pakutud skeemi järgi keskmiselt umbes 10% lisaraha, suurematele rohkem, väiksematele vähem ja seda just palgafondi või inimtööaasta arvestusse.
•••
Statistilisi andmeid on kohustatud riigiasutustele esitama…
-
Uue muusika huvilised peaksid olema põnevil, sest Tallinna Filharmoonia ja plaadifirma ECM ühise ettevõtmisena on tulemas nelja kontserdiga nüüdismuusika festival „Täiuslik vaikus”, mille kunstiliseks juhiks on Erkki-Sven Tüür. Me teame, et täiuslikku vaikust pole Maa peal olemas. Kosmilises vaakumis on absoluutne vaikus üsnagi tõenäoline, kuid võimalik on ka see, et mida maised kõrvad ei kuule, seda kuulevad mingid „kosmilised kõrvad”.
Festivali pealkiri „Täiuslik vaikus” viitab (nüüdis)muusika piirialadele,…
-
Teatrielu ja eriti selle rahaline külg on niiviisi avaliku tähelepanu alla tõstetud, käibetõena opereeritakse vaidlustes väitega, et teistes Euroopa riikides on normaalne, kui teatripileti keskmine hind on 1% riigis kehtivast arvestuslikust keskmisest palgast. Ja et Eestis kisub see pigem 1,4% kanti. On vaieldud selle üle, kas ehk teatripileti hind koguni liiga madal pole, kui on teada, et iga kuu etenduste piletid müüakse läbi mõne minutiga. Kuid…
-
Sõjanduskirjanduse ja emakeelse sõjaväe puudumine tõi endaga kaasa ka eesti sõjanduskeele närbumise. Puudus keskkond, kus see areneks, ja sihtgrupp, kes seda kasutaks. Nii leitigi end eelmise sajandi viimasel kümnendil olukorras, kus kaitsevägi oli küll taasloodud, kuid sõnavara, milles sõjandusest kirjutada ja mõtteid väljendada, oli napimast napim, aegunud või mõnes valdkonnas üldse puudu. Pealegi asendus praktilise sõjanduse vallas vene keel õige kiiresti inglise keelega, mille mõju eesti…
-
On ühiskondliku olemise vältimatus, et abstraktsioonid saavad tähtsamaks kui vahetu inimlik eksistents. Sotsiaalse arvumaagia sihiks on anda kodanikele kujutlus kollektiivse eksistentsi mõttekusest, täidetusest ja intensiivsusest. Samas ei kao kusagile ka argiteadvuse tasakaalustav skeptiline hoiak võimukate sotsiaalsete abstraktsioonide suhtes, ning igatsus vahetu olemise järele. Alati leidub ka liikumisi, vaimutrende ja äriprojekte, mis püüavad seda vahetut olemist rehabiliteerida, inimestele tagasi anda või kasulikult müüa. Mingit laadi autentsuse saavutamine…
