-
Eks sõjaeelsegi Eesti Vabariigi haritlaskond maadelnud samade probleemidega, selgitades oma vahekordi vähemustega ja naaberkultuuridega, Euroopaga (vrd 1923. aastal ilmunud raamatuga „Mõtteid valmivast intelligentsist”, 1928. aastal ilmunud kogumikuga „Dünamis I. Mõtteid Võitlevast Vabariigist” või kogumikuga „Kultuuri ja teaduste teilt”, mis ilmus aastal 1932). Ajastute sisemine loogika ei pruugi aga sarnaselt korduda. Küsimus eesti kultuuri väljavaadetest tõusis tollal tuntavalt vasakpoolse (kristlikust kuni punakani) haritlaskonna hulgast, saades sõnastuse Tarveli,…
-
Kunstigalerii on mõeldud illustratsioonikunsti eksponeerimiseks. Ja sugugi mitte ainult lasteraamatute illustratsioonide, vaid illustratsioonikunsti jaoks laiemalt. Kuna galerii on unikaalne selles mõttes, et minu teada on Läänemere maadest vaid Münchenis spetsiaalne illustratsioonigalerii, siis on meie graafik väga pingeline. Praegu on avatud eesti illustraatorite näitus „Sõbrakäega loodud”, kus eksponeeritud tööd kingitakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstikogule. Seal on esindatud mitme põlve kunstnike illustratsioone Silvi Väljalist ja Ede Peebost kuni…
-
Templiülikoolist ettevõtlikuks ülikooliks
Humboldti haridusmudel teaduse ja õpetamise ühtsusest ning õpetamise ja õppimise vabadusest, millele toetub traditsiooniline ülikooliharidus, on eelkõige professori- ja õpetlasekeskne kõrgharidus. Professor on see, kes ütleb, mida, miks ja kuidas õpetada. Traditsioonilise ülikooli kõrgeimaks eesmärgiks on rahvusliku eliidi kasvatamine ja õpetamine. Arvatakse, et eliit teab ja näeb alati teistest kaugemale ja rohkem. Seetõttu on eliidi ülesandeks näidata massidele teed vabadusele, rikkusele ja õnnele.…
-
Iseseisvuse umbmäärane alus – suitsupakil
Ometigi tundus mulle, et see küsimus pole kiireloomuline, sest kõigepealt polnud ju selge, kui vaieldamatute tagatistega riigist on jutt. Tuletan ajalugu unustama kippuvale lugejale meelde: kuni suveni 1992 polnud ühemõtteliselt kehtivat põhiseadust ja Vene väed viidi Eesti Vabariigi territooriumilt Eesti NSV piirides välja alles aastal 1994. Esitada ülikooli autonoomia detailsemalt olukorras, kus riik ise oli täiesti lahtine asi, paistis olevat ülesanne pilve…
-
ALAN PROOSA
Teisipäeval esietendus Von Krahli teatris „Harmoonia” – Eesti Vabariigi mitteametlik juubelilavastus vihast, majandusest ja naudingust (sisaldab tasuta jooke). Lavastuse autor, kunstnik ja lavastaja on soome kunstnik Teemu Mäki, kaasautor Juha-Pekka Hotinen (tõlkinud Taavi Eelmaa). Mängivad Tiina Tauraite, Riina Maidre, Erki Laur, Juhan Ulfsak (pildil) ja Taavi Eelmaa.
-
Asja juures pole niivõrd üllatav isegi see, et lihtsust ja ühetaolisust taotlev erakond pakub lahenduseks kõigile ühetaolise 18protsendilise ehk kõrgeima määra kohaldamist, vaid see, kuivõrd rohmakal ja toorel viisil üldjuhul kommunikatsiooni professionaalselt valdav erakond oma lahendust selgitab ja avalikkusele seeditavaks teha üritab. Kuidas saaks kõigi järskude era-hinnatõusude lõppakordina meeldida veel üks valitsuse tekitatud hinnalisa? Need, kes usuvad, et avalik võim koosnebki keerulistest skeemidest, vandenõudest ja intriigipunumisest,…
-
Radikaalide võrgumaailmas on kõlanud mõnikord avaldused, et homod tuleks kastreerida. Üldse – kuulda võib tänapäeval igasuguseid hullumeelseid üleskutseid. Kirgede lõkkelelöömise korral pole mõtet rusikatega vehkijaid kutsuda moraali või humanismi radadele. See mõjub nagu punane rätik. Radikaali vaimne kepslemine kaotab humanismiga manitsedes igasuguse loogika. Nendega peab olema ratsionaalne. Umbes nii: kellegi mahalaskmine või kastreerimine, hüva, paneme programmi kokku, ent kõigepealt tuleb siiski vastata kolmele küsimusele: 1) kes…
-
Kui tõlkida rahvusluse kesksed mõisted inglise keelde, näeme, et rahvusluse, rahvuse ja rahvusriigi vasted pole inglise keeles sisuliselt samased: nationalism, nation ja nation state kirjeldavad meie omast teistsugust reaalsust. Nationalism’i vaste on küll eesti keeles ka „natsionalism”, kuid tähenduses, nagu seda määratleti kadunud N Liidu filosoofilises aparatuuris. Sama negatiivse tähendusväljaga on see mõiste ka tänases Lääne-Euroopas, mille ideeajaloolised juured on samad, mis N Liidul.
Indoeuroopa sõna nation…
-
Hiljuti paluti mul ühe küsitluse käigus sõnastada tänase Eesti „neli põhinarratiivi”. See ülesanne tundus esialgu kaunikesti keeruline, sest ma ei osanud leida ühtki üldist formuleeringut, mis oleks vaba ideoloogilistest siltidest. Sildid nagu „isamaaline”, „demokraatlik”, „liberaalne” või „kapitalistlik” määravad juba ette jutustuse sisu ja teevad täpsustamise raskeks. Kuidas aga kirjeldada käibetõdesid, riivamata nende ideoloogilisi maske? Ja millised võiksid olla käibetõdede peavoolud ise?
Mõne aja pärast hakkasid siiski mu…
-
Gustave Guillaume on kirjutanud, et kahene liikumine kitsastes unikaalsetes ja laiades üldistes piirides on kõige aluseks, mis keeles üles ehitatud. Semiootikas üks olulisemaid küsimusi – üldise ja üksiku suhe – leiabki kõige selgema väljenduse just üld- ja pärisnimede sfääri vahelises „pinges”, mis iseloomustab keelekasutust. Juri Lotman nimetab „Kultuuris ja plahvatuses” päris- ja üldnime kaheks registriks, mis on ühtsed oma konfliktsuses. Reaalne kõne voolab vabalt ühest sfäärist…
