-
Täna kell 17 avatakse tarbekunsti- ja disainimuuseumis EestiVabariigi 90. aastapäevale pühendatud näitus „Varamu. Esindusruum ja moodne kodu 1918–1940”. Näituse on koostanud Merike Alber, kujundanud Margit Lillak ning graafiliselt kujundanud Dénes Farkas. Eksponaadid on pärit riigikogust, presidendi kantseleist, Eesti muuseumidest ning erakogudest.1930. aastad oli kiireima arengu ja suurima jõukuse kümnend: esindushoonete ja moodsate kodude rajamisega kasvas
vajadus kvaliteetsete kodumaiste toodete järele. Rahvuslikus laadis tarbekunst meeldis ostjaskonnale, rahvusornamendiga kirjatud…
-
Jah, alati sõltub palju sellest, kes ministeeriumi eesotsas on. Võib minna nii, et ühel aastal toetatakse „Õllesummerit”, teisel aastal teatreid ja kolmandal hoopis kontserttegevust. See risk jääb alati, aga kui seda ka ei võta, pole võimalik Eestis kultuuri teha. Igal juhul tekib teatritele pakutud skeemi järgi keskmiselt umbes 10% lisaraha, suurematele rohkem, väiksematele vähem ja seda just palgafondi või inimtööaasta arvestusse.
•••
Statistilisi andmeid on kohustatud riigiasutustele esitama…
-
Kes oli Edgar Kant? Tartu ülikooli rektor aastail 1941–1944. Kadunud Kross kuulutab Kanti „Kallistes kaasteelistes” (lk 80-81) okupatsiooniaja komeediks (mida Ott Kurs erakirjas siinkirjutajale kommenteeris, et eks ülikooli päästmise nimel pidanud Kant sakslastega nii mõnegi klaasi kummutama); okupatsiooni ajal pidas iga teadusloolane vajalikuks aeg-ajalt Kanti pihta mürginooli lasta, eks ikka läände viidud ülikooli varade pärast – aga kas ülikooli varade eest hoolitsemine ei peaks mitte olemagi…
-
Ma tahtsin kirjutada sellest, et Eesti riiki valitsevaid arusaamu võib ju nimetada liberalistlikeks, aga tegelikult on see segu liberalismist, natsionalismist ja kommunismist, peegeldades seda pudru, mis valitseb juhtivate reformarite, endiste teise järgu kommunistlike funktsionääride peas. Aga üle kõige käib arusaam, et riiki peavad juhtima raamatupidajad. Raamatupidaja jaoks on ainult üks maailma konstitueeriv mõiste ja ainult üks tõe kriteerium. See mõiste on lahter ning tõde deebeti ja…
-
Kõiki nimetatud teoseid ühendab teatud lähenemisviis: vaadatakse eelkõige n-ö „suurt pilti”, keskendutakse peamiselt tipp-poliitikutele, väejuhtidele, sellist kirjandust lugedes korduvad nimed nagu Rokossovski või Guderian, sellised teosed on tulvil diviiside ja kompaniide numbreid, üksuste liikumisi, statistikat. Palju vähem leidub kirjandust, mis püüab selle inimkonna ajaloo vahest jubedama peatüki käsitlemisel vaadata lähemalt neid miljoneid, kes jahvatati poliitikute ja väejuhtide tahte vahel pulbriks. Tõsi, näiteks Beevor räägib põhjalikult miljonitest…
-
„Korpusepoistes” uurimise alla võetud eestlaste osalus Teises maailmasõjas on suuremal või vähemal määral olnud viimastel aastatel pidevalt avalikkuse huviorbiidis ning meedia tähelepanu keskmes. Ja kui seni on kõige rohkem kirjutatud eestlaste osalusest Saksa poolel, siis nüüd on sihiks käsitleda vastaspoolt: eestlasi Punaarmees. Kogumiku teema fokuseerib täpsemalt raamatu alapealkiri: „Eesti sõjamehed 22. eesti territoriaalkorpuses ja 8. eesti laskurkorpuses Teises maailmasõjas aastatel 1940–1945”. Raamatu sisuga tutvudes selgub siiski,…
-
Eks sõjaeelsegi Eesti Vabariigi haritlaskond maadelnud samade probleemidega, selgitades oma vahekordi vähemustega ja naaberkultuuridega, Euroopaga (vrd 1923. aastal ilmunud raamatuga „Mõtteid valmivast intelligentsist”, 1928. aastal ilmunud kogumikuga „Dünamis I. Mõtteid Võitlevast Vabariigist” või kogumikuga „Kultuuri ja teaduste teilt”, mis ilmus aastal 1932). Ajastute sisemine loogika ei pruugi aga sarnaselt korduda. Küsimus eesti kultuuri väljavaadetest tõusis tollal tuntavalt vasakpoolse (kristlikust kuni punakani) haritlaskonna hulgast, saades sõnastuse Tarveli,…
-
Kunstigalerii on mõeldud illustratsioonikunsti eksponeerimiseks. Ja sugugi mitte ainult lasteraamatute illustratsioonide, vaid illustratsioonikunsti jaoks laiemalt. Kuna galerii on unikaalne selles mõttes, et minu teada on Läänemere maadest vaid Münchenis spetsiaalne illustratsioonigalerii, siis on meie graafik väga pingeline. Praegu on avatud eesti illustraatorite näitus „Sõbrakäega loodud”, kus eksponeeritud tööd kingitakse Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstikogule. Seal on esindatud mitme põlve kunstnike illustratsioone Silvi Väljalist ja Ede Peebost kuni…
-
Templiülikoolist ettevõtlikuks ülikooliks
Humboldti haridusmudel teaduse ja õpetamise ühtsusest ning õpetamise ja õppimise vabadusest, millele toetub traditsiooniline ülikooliharidus, on eelkõige professori- ja õpetlasekeskne kõrgharidus. Professor on see, kes ütleb, mida, miks ja kuidas õpetada. Traditsioonilise ülikooli kõrgeimaks eesmärgiks on rahvusliku eliidi kasvatamine ja õpetamine. Arvatakse, et eliit teab ja näeb alati teistest kaugemale ja rohkem. Seetõttu on eliidi ülesandeks näidata massidele teed vabadusele, rikkusele ja õnnele.…
-
Uue muusika huvilised peaksid olema põnevil, sest Tallinna Filharmoonia ja plaadifirma ECM ühise ettevõtmisena on tulemas nelja kontserdiga nüüdismuusika festival „Täiuslik vaikus”, mille kunstiliseks juhiks on Erkki-Sven Tüür. Me teame, et täiuslikku vaikust pole Maa peal olemas. Kosmilises vaakumis on absoluutne vaikus üsnagi tõenäoline, kuid võimalik on ka see, et mida maised kõrvad ei kuule, seda kuulevad mingid „kosmilised kõrvad”.
Festivali pealkiri „Täiuslik vaikus” viitab (nüüdis)muusika piirialadele,…
