-
Tänane trendiideoloogia on individualism, tugeva, sõltumatu üksikisiku kultus. Sellel põhineb ka hulk võiduka, privilegeeritud ja teadliku üksildumise, eraldumise, eristumise vorme. Võidukat üksildumist naudivad kehvadest oludest lahti rabelnud uusrikkad ja seda sümboliseerivad kõrged müürid pirakate eramajade ümber. Varjamatu rõõm eraldumise ja halvasti varjatud põlgus rahatu „töövõtja” vastu kõlab tihti esimese põlvkonna miljonäride intervjuudest. Igati respekteeritud sotsiaalset eraldumist naudivad ka keskklassi vaprad ja ilusad: tänased hedonistidest üksiklased, keda…
-
Riias haagiti meie rongi sappa paar vagunit Läti sundnõukogulastega ja sõit läks peagi edasi läbi Leedu. Vast järgmisel ööl sõitsime rongirataste kolisedes üle Neemeni jõe raudteesilla ja jõudsime Ida-Preisimaale, mis pärast II maailmasõda oli tehtud Venemaaks. Hommikul jõudis meie rong Kaliningradi, mis oli paremail aegadel kandnud Königsbergi nime.
Meie hämmastuseks oli värskete sõdurpoiste ešeloni Kaliningradi raudteejaamas vastu võtmas tuhandepäine kesk- või vanemas eas naistejõuk. Esialgu oli meile…
-
Ametlikel andmetel viibis 1946. aasta lõpus Saksamaa DP-laagrites (DP ehk emigreeruma sunnitud isik) 31 221 eestlast, kellest veidi üle poole (53%) paiknes USA tsoonis, 43% Suurbritannia tsoonis ja ülejäänud neli protsenti Prantsuse tsoonis. SS-üksustes teeninud eestlasi oli Saksamaal orienteeruvalt 2000. Eestlaste seisukohalt olid Ühendriikide ja Suurbritannia tsoon eelistatumad, kuna nende riikide valitsused ei tunnistanud Eesti annekteerimist. Tihti lähtusid taustakontrolli (screening) läbi viinud ametnikud oma seisukohtadest, poliitilistest…
-
Kas lauljad õpivad võrukeelseid laule hea meelega? Kas on vaja ka seletada, mida üks või teine sõna tähendab?
Mina juhatan koolis lastekoori ja segakoori, samuti täiskasvanute segakoori Hilaro ning „Uma pido” meeskoori. Suuremaid elamusi oligi see, et kui hakkasin neid laule koolis õpetama, siis algul ikka küsisin, kas on vaja tõlkida, aga selgus, et polegi vaja. Paari üksikut sõna terve repertuaari peale vahest. Näiteks laulusõnades „Leelokõnõ, laulukõnõ,…
-
Lõviosa üheteistkümnest laululoojast eelistas oma laulud ette kanda ise, pillid olid selgelt saatefunktsioonis. Oluline oli hääl ja selle erinevates kvaliteetides ja kooskõlades esile tõusvad nauditavad nüansid, näiteks Minna Hainsoo leelokoori hea traditsiooniline mitmehäälsus, Mari Kalkuni ja Triin Normani helged lauluseaded ja Aapo Ilvese kurgulauluvürts.
Tegevuskunsti-esitusega säras endine Urvaste postiljon Contra, kes Jaan Pehki viisi ja kitarri saatel oma tuntud headuses vimkaga värsid rahvale sõna otseses mõttes…
-
Alates tänasest algusega kell 16 ja 19.30 linastub Tallinna kinos Sõprus (tartlased nägid filmi juba kolm nädalat tagasi) dokumentaalfilm „Lotmani maailm”. Režissöör Agne Nelk, stsenaristid Rein Pakk ja Agne Nelk, animaator Rait Siska (vt ka lk 18).
-
Et aga põlvkivisektor on oma ülimuslikkuses valitsuse ja põhiseadusliku võimu ees veendunud ja kindel, selle kohta pole vaja tõendeid kaugelt otsida. Oma finantside 2007. aasta aprilli-detsembri vahearuandes teatab Eesti Energia häbenematult: „Viimase 12 kuu põlevkivi toodang moodustab 15,5 mln tonni. Eesti Energia kontsern jätkab põlevkivi kaevandamist ja sellest elektri tootmist ka tulevikus. Lisaks planeeritakse laiendada põlevkivist õli tootmist ning leida maavarale ka teisi kasutusvaldkondi.” Kuna prognoosid,…
-
Kas ja kuidas, kelle tarvis ja milleks me seda aastapäeva aga õigupoolest tähistama peaksime? Jättes selle vajalikkuse küsimuse praegu lahtiseks, võib osutada, et esmajoones seostub selle tähtpäevaga nimetamise probleem. 800 aastat Eesti ristiusustamisest? Aga kui ristiusk oli Eestis selleks ajaks juba mõningal määral tuntud? Ehk siis juba 800 aastat Eesti kirikut? Kuigi, selleks oleks olnud õige aeg eelmisel aastal, nimetati ju esimene piiskop siinmail ametisse 1207.…
-
Moderaator prof emerit Enn Tarvel (Stockholmi ülikool)
Prof emer James Brundage
(Kansase ülikool), „Henrik ja keskaegne kroonikakirjutus”.
Prof Lars Boje Mortensen
(Lõuna-Taani ülikool), „Henrik keskaja ladina kirjanduse kontekstis”.
Dr Tiina Kala (Tallinna Linnaarhiiv), „Henriku kroonika ajaloomõtte teenistuses: editeerijad ja editsioonid”.
Dr Jaan Undusk (Underi-Tuglase
Kirjanduskeskus), „Sakraalne
ajalugu, profaanne ajalugu:
Henriku piiblikasutusest”.
Reede, 23. mai
Moderaator dr Alan V. Murray (Leedsi ülikool)
10.00 – 11.00 dr Christopher Tyerman (Oxfordi ülikool),
„Henrik ja ristisõjaideoloogia”.…
-
Selles peitub teose tugevus ja nõrkus. Hea on see, et Saksa ja Vene sõdurite, väejuhtide ja tsiviilisikute kirjad ja mälestused annavad ajaloosündmusele inimliku mõõtme, mis sõdu ja lahinguid käsitlevates raamatutes tihti puudub. Seetõttu avaneb lugejale võimalus heita pilk Teise maailmasõja suuruselt teisele lahingule (Moskva 1941. aasta lahingu järel) osaliste endi silme läbi. Bastable on Vene ja Saksa arhiividest leidnud seni avaldamata kirju, päevikuid ja mälestusi, mis…
