-
Tuleviku ja maailmapildi seos
Reclami rahvakirjastuse teatmik „Ajalooteaduse leksikon. Sada põhimõistet” (esitrükk 2002, järeltrükk 2007), mis pakub oma nimeka autorkonnaga tegelikult maksimaalset teaduskultuuri väikevormis, juhatab ajaloohuvilise tuleviku mõiste juurde järgmiselt. „Tulevikuks nimetatakse ajaloo tulevat aega. Kõnelemine tulevikust eeldab seisukohta olevikus, millest lähtudes ajalooline pilk suundub nii tagasi minevikku kui ka ette tulevikku. Niivõrd on ta tihedalt seotud kujutlusega ühest kõikehõlmavast, homogeensest ja lineaarsest ajast. Selles mõttes on…
-
Kui kirjanike asemel oleksid puuetega inimesed, näitlejate asemel pangakaardita pensionärid jne, oleks kultuuriminister Laine Jänes tänaseks vähemasti sama täbaras seisus, kui oli tema kolleeg ja erakonnakaaslane enne häbistatult lahkumist sotsiaalministeeriumis. Kirjanikud, näitlejad, maalikunstnikud ja muud loojad on aga töövõimelised isikud, kes üldiselt ei kurda oma eluolu üle ega soovi avalikku kaastunnet äratada, veel vähem avalikult kellegi armust elus olla. Kui üldse midagi, siis soovivad nad kaaskodanikega…
-
Raske on Ennu ette kujutada noore mehena mootorratta seljas. Rohkem tunneme teda ameerika kirjanduse ühe suurepärasema tõlkijana koos Rähesoo ja teistega. Millalgi 1988 vist kirjutas Enn Soosaar paar esseistlikku ja sisukat arvamuslugu Loomingule. See oli üllatus, aga mitte päris. Võib-olla ta kirjutas siis juba mujalegi. Ta on olnud ühiskonnatundlik inimene, hooliv ja sõbralik. See, miks ta on hakanud niimoodi ajakirjanduses kommenteerima, on lihtsalt kasvatuse tulemus, omamoodi…
-
1939. aastaks neli köidet
1936. aastal Tallinna Ajaloo Seltsi initsiatiivil ilmumist alustanud aastaraamatut „Vana Tallinn” jõuti 1939. aastaks välja anda neli köidet. Kuigi toona keskenduti peamiselt kunstiajaloolistele uurimustele, leidsid käsitlemist ka paljud teised linna ajalooga seotud teemad, mis hõlmasid valdavalt perioodi Liivi sõjast kuni XIX sajandi lõpuni. Rohkemat pöördeliste aastate alguseks lihtsalt ei jõutud, sest uuel võimul polnud selletaolist, minevikku meenutavat sarja vaja ning aastaraamatu väljaandmisele tõmmati…
-
Väljakutse: loo ainese seosed
Muidugi ei oleks aga tegemist Pauli looga, kui leiaksime nende kaante vahelt hariliku eluloo. Kusagilt on meeles, et Wittgensteinile iseloomulik kirjutamisviis – eraldiseisvad lühikesed paragrahvid – oli ajendatud soovist tõmmata alla nende lugemise kiirust ja soodustada läbija järelemõtlevat lähenemist tekstile. „Uskmatu Tooma lugu” ei ole küll liigendatud paragrahvideks – ei ole väliselt õieti üldse liigendatud, v.a paigutised tühikud lõikude vahel –, aga rahulikku…
-
Need olid humoorikad finessid. Arutelu aluseks oli Austria Muusika Infokeskuse direktori Peter Rantasa ettekanne, teemaks kolm aastat kestnud põhjalik kampaania austria muusika kaitsmiseks ja edendamiseks. Kampaania hõlmas teemasid muusikaharidusest muusikatööstuseni ja realiseerus pärast edukat parlamendilobi riigitoetusega projektides ja seadustes. Rantasa andis nõu: poliitik on ka inimene, talle tuleb läheneda austusega, kõnelda õigete inimestega, rääkida lühikeste lausetega, edastada üks sõnum korraga ja seda visalt korrata, tuleb vältida…
-
Kindlasti ei saa öelda, et sellekohaseid ideid, mida Eestis teha tuleks, ei ole. Võime lõpmatuseni debateerida, kui palju omavalitsusi peaks täpselt olema ning kes osutab mingit teenust, kuid muutusi on vaieldamatult vaja. Praxise analüüs on teinud puust ette ja punaseks, et kolme-nelja aasta pärast ähvardab meid praeguse ravikindlustuse rahastamismudeli pankrott. Kuna raha puu otsas ei kasva, siis viib see paratamatult patsiendi tasku kallale. Mida kiiremini teha…
-
Fergusoni raamatu põhiteesiks on Lääne allakäik 20. sajandil ja seda nii moraalses kui ka mõjujõu mõttes. Põhjuseks tuuakse majandusliku moderniseerumise ja globaliseerumise vallandatud ebastabiilsus ja impeeriumide lagunemine. Rahandusloolasena ja Rothschildide perekonna uurijana huvitab Fergusoni mõistagi ka juutide kui majandusliku globaliseerumise kandjate saatus. Läänemaailma loomastumist vaatleb Ferguson provokatiivselt külma pilguga, halastamata Teise maailmasõja kummalegi poolele. Seetõttu on Läänes tema raamatule isegi ette heidetud nn „moraalse võrdväärsuse” loogikat …
-
Kes siis ei usu? Neile mõtetele kirjutaks ju kõhklemata alla iga Hindi artikli tsiteeritud „sõjaõhutaja”. Asi sai mõnevõrra selgemaks, kui märkasin, et üldhumanistlike tõdemuste sekka on Hint peitnud ühe oma artikli tuummõtte: liberaalne demokraatia on maailma tänaste hädade peasüüdlane. Selle tõdemusega mina – ja usun, et paljud teised essees viidatud „sõjardid” – ei nõustu. Jah, liberaalsel demokraatial on puudusi, mille hulka kuulub kindlasti ka kalduvus käsitleda …
-
Eestis jagunevad inimesed (teiste liigituste kõrval) tavainimesteks ja arvamusliidriteks. Viimaste hulka kuuluvad Eesti Vabariigi president, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ideoloogiatöötajad, poliitikud, toimetajad, kolumnistid ja teised „rahva teenrid”. Meelelahutustööstusega kombineerituna on see võimas ajupesutrust, mille jõudu suurendavad vabatahtlikud või värvatud netikommenteerijad (osa neist sisuliselt anonüümsed rünnakrühmlased). Enda nimel esitatud arvamusliidri sõnum taotleb tihti olla Eesti huvisid esitav Eesti poolametlik või eestlaste enamuse seisukoht. Eesti arvamusliidritel ei ole kõhklusi…
