-
*
Eesti Vabariik saab täis 91 aastat. Eesti Vabariigi kolme lõviga (leopardiga) riigivapp on praegu 83aastane. Samas kirjutatakse Eestit tutvustavates trükistes ja isegi entsüklopeedilistes väljaannetes Eesti vapist, et Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sellest võiks järeldada, et Eesti vapi vanus on enam kui seitse ja pool sajandit. Kas see…
-
Sellele vaatamata kujunes Eesti okupeerimise järel 1940. aastal just Julius Kuperjanovist rahvusliku vastupanu sümbol. Tema nime kandsid koolinoorte vastupanuorganisatsioonid, juba alates 1940. aasta jõuludest sai Kuperjanovi hauast Tartus Raadi kalmistul koht, kus süüdatud küünlad demonstreerisid jätkuvat vastupanu võõrale võimule. Kui paljude noorte haridustee Kuperjanovi kalmul süüdatud küünalde pärast võimud katkestasid, pole teada, kuid väike polnud nende hulk mitte.
Iseseisvuse taastanud Eesti tõstis Julius Kuperjanovi tagasi talle kuuluvale…
-
Isiklikud mälumuljed ja kuuldu Eesti ajaloo oluliste tegelaste kohta tuli ikkagi asetada konteksti. Kuid väärtuslik on kõik, mis ka kuulujutuna kirja pandud. Need täiendavad üldpilti ja vastavad ilmselt ka tõsiasjadele. Nii olen oma vanaema kuulnud jutustavat ratsaväe majori Eino Onni (Onny) kohta, kes oli minu vanatädi esimene mees, (teine oli baltisakslane) samadest „vägitegudest”. Purjus peaga kõrtsides mürgeldamine, mis kasvas nende segipeksmiseni, sai pereelus tõsiseks probleemiks. Tõik,…
-
Küllap juhtub järeltulijaile nende tärkavas ajaloohuvis kunagi raamatukogust näppu ka Hellar Grabbi teoseid. Olgu tema arvustuslikud raamatud „Vabal häälel” (1997) ja „Tulgu uus taevas” (1999) või sotsiaalpoliitilised mõttelood „Vaba Eesti tähistel” (2000) ning „Eestlaste maa” (2004). Peamiselt võib sellest sugeneda vaid akadeemiline suhe, kuigi mine tea – alati võib ju unistada enamast. Vahepealset vaimkonda seob Hellari ja tema põlvkonnaga aga mitte veel päris tuhmunud isiklik ehk…
-
Kõigepealt, miskipärast on tabelite tipp kõigil aastatel üsna ühesugune. Igal aastal on küündinud 6–8 raamatut 6000 eksemplarini. 7000 sisse jäi juba palju vähem ja sealt edasi igasse tuhandesse vaid üksikud. Nii võime öelda: 6000 eksemplari on Eesti raamatumüügi tipupiir. Üle selle lähevad tõelised bestsellerid. Ja kuna see piir on mitu aastat sama, siis peab selle taga olema midagi objektiivset, näiteks lugeva rahva hulk. Mis toimub pealpool…
-
Otsedemokraatia põhiseadusest
Tegelikult on meil ka täna otsedemokraatia riigi tasemel seadustatud: põhiseaduse § 105 ütleb, et riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele (v.a eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi). Miks siis seda mehhanismi nii vähe kasutatakse? Õigusteadlased on põhjendanud seda põhiseaduse klausliga, et kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab…
-
Ja paljusid teisigi, keda üle pärilike seisuspiiride ühendab ülikool. Tingimus on siin lihtne: literaadiseisuse au hoidmise tingimus on sotsiaalne aktiivsus, pidev valmisolek ühiskonda muuta ja parandada; tegutseda valgustuslikus vaimus, jagada oma teadmisi mittetulunduslikul viisil; propageerida uut, mitte aegunut (teiste vana). Kultuurrahva haritlaskonna vaimset palet ei tohiks iseloomustada teiste rahvaste second hand’i edukas kasutamine ja sellega veel ka uhkustamine. Kui näiteks muutunud majanduskeskkonnaga kohanemiseks on ainus nõu,…
-
Meile võib eelmine aasta tõesti tunduda murrangulisena, kuid rahvusvahelise õiguse kriisist on räägitud juba mõnda aega. Jultunud sõjalist rünnakut polnud kriisi ilmnemiseks vaja, sest ka rahvusvahelise õiguse teaduse sees on selleks piisavalt skeptilist käärimist. Samas on tõsi, et viimane aastakümme on skepsisele tuge andnud. Siin ja seal on väidetud, et 2002. aastal Ameerikas välja kuulutatud ja 2003. aastal Iraagis käiku lastud nn ennetavate rünnakute doktriini kiiluvees…
-
Elmar Salumaa pühendumises võib teatud paralleele tõmmata Ilmamaa „Eesti mõtteloo” sarjas sel aastal avaldatava teise Eesti teoloogi Arthur Võõbusega (1909–1988). Arthur Võõbus andis välja 1951. aastast peale teoloogilisi kogumikke Papers of the Estonian Theological Society in Exile (Eesti Usuteadlaste Seltsi paguluses toimetused). Võõbuse kogumikes käsitleti esimeste sajandite kristlust ja eriti Süüria kiriku käsikirju ning Eesti ajalugu. Võõbus oli tuntud ka väsimatu kommunismi kuritegude paljastajana, näidismaterjaliks Eestis…
-
Sümboliks saamine ei tarvitse juhtuda kogemata. Miks Viktor Kingissepp ei lahkunud salakorterist pärast sidemees Linkhorsti vahistamist? Kehtis kokkulepe ülekuulamisel 24 tundi vastu pidada, et jätta võitluskaaslastele võimalus põgeneda. Nii päästis oma elu näiteks Jaan Anvelt, kelle punased siis ise ridade puhastamise käigus arreteerisid ja surnuks peksid. Küllap on õige oletus: tšekist Kingissepp oli arukas mees, ta teadis, mis temasuguseid ootab, ja valis kangelassurma. Kuid kangelaseks ja…
