-
Harald Keresest kirjutada on ühtviisi kerge ja raske. Kerge, sest pole varjata midagi tumedat. Raske, sest ta on üks Eesti loodusteaduse hingi. „Olen olnud üksikrabeleja, minu isiku kujunemist pole keegi otseselt mõjutanud,” ütleb ta ise. Ometi on ta ise mõjutanud mitut loodusteadlaste põlvkonda. Sest kui üldse Eestis on kedagi, kelles kehastub loodusteaduse olemus, siis on see Keres. Loodusteaduse olemus on pidev kahtlemine ja mõtete täpse ning…
-
Mõistmaks päris tavalise inimese mõtlemismustrit, pole kumbki mudel kuigi hästi rakendatav. Loogilise mõtlemise valdamine käib inimesele üle jõu, kuna see nõuab faktiteadmisi ning teaduse kiire arenguga kursisolekut. Mütoloogilist mõtlemist, kus täpsus ja meetod pole oluline, surub ühiskond teaduse ümmardamisega kõrvale. Sestap ongi sellest loobutud ega julgeta seletusi omast peast välja mõelda. Ainult lapsed oskavad seoseid, nimesid ja vastuseid ka ilma eeltööta ja õigete faktideta rahumeeli leiutada.…
-
Konkreetseid piire on nii või teisiti järjest raskem kuhugi tõmmata. Sotsioloog Raymond Williams on öelnud: oleme loodusega liiga tihedalt seotud selleks, et oleks võimalik sest end kuidagi lahti rebida, olgu siis teoreetilises või praktilises mõttes. Nõnda ongi lahenduseks pakutud eristamispüüdest üldse loobumist ning teaduses looduse ja kultuuri kui uurimisobjektide ja -subjektide ühendamist, näiteks semiootik Guido Ipsen kõneleb looduse ja kultuuri (uurimise) vältimatust hübriidsusest. Kui püüda looduse…
-
Kui laia üldsust, muinsus- ja looduskaitse toetajaskonda kaasa tõmmata, oleks mõistlik Euroopa Liidus rakendada seadus, mis paneks sõiduautode omanikud maksma iga üle 50 kW tarbitud kW eest „lisatasu”. See aitaks ka soodsalt kaasa inimeste väärtushinnangute muutumisele. Autokütuse senine hind on ju selle vedeliku turuhind, mis ei ole kaugelt tegelik kahjude hind, mida looduskeskkonnale seda tootes ja põletades põhjustatakse. Ka liikluskorralduse seisukohalt tooks muudatus kaasa sujuvama liiklemise…
-
Ehkki Musial lükkab ümber Suvorovi teesi Nõukogude Liidu 1941. aasta suvel algama pidanud kallaletungist Saksamaale, pakkudes varaseimaks võimalikuks rünnakuajaks pigem 1942. aasta kevadet, jagab ta siiski põhijoontes oma eelkäija teooriat Nõukogude agressiooniplaanidest ning Stalini sõjaeesmärkidest. Musial püüabki oma mahukas uurimuses kasvatada Suvorovi visandatud luudele ajalooteaduslikult vintskemat liha, toetudes uusimatele Venemaal ja Valgevenes kättesaadavaks tehtud arhivaalidele. Teema vastuokslikkuse tõttu tänases Euroopas settinud Teise maailmasõja käsitluste taustal võib siiski…
-
Vaevalt tunnevad poliitikudki valelikust poliittehnoloogiast südames rõõmu. Samas ei söanda nad pahelisi nippe kasutamata jätta, sest sel juhul võtab konkurent „turu” üle. Lohutuseks kõlbab mõnelegi mõte, et kurja vastu saabki vaid kurjaga. Teoorias oleks mõeldav poliitilise kultuuri kokkulepe, praktikas aga piieldaks üksteist kahtlustavalt altkulmu: keegi veaks kedagi kindlasti alt, kas või noppides leppe eest plusspunktid endale. Ja kui lepe tekikski, siis kes kindlustab, et leppest ka…
-
Kui kaks avalik-õiguslikku institutsiooni otsustavad ette võtta koostöö sellises mahus, nagu seda Sergei Prokofjevi ooperi „Armastus kolme apelsini vastu” puhul tehti, peavad mõlemal asjaosalisel olema ette näidata mõjuvad põhjused. Eelarve järgi on ERR Estoniast neli korda suurem vend ja alatihti kipub niisugustes suhetes korduma Suure ja Väikese Peetri leivakoti lugu. Seepärast vaadakemgi kõigepealt väiksema venna võimalikku kasu. Idee kõikvõimalike vahenditega ooperikultuuri propageerida peaks igale ooperimaja direktorile…
-
Kultuuritegelased on Tallinna linna viimasel ajal süüdistanud kultuuripoliitika puudumises. Sellega on raske nõustuda. Leian, et Tallinna linnavalitsusel on oma rollist kultuuris üsna selge ettekujutus. Küsimus on pigem selles, et see ei ühti suurema osa kultuuriinimeste (ja ka minu) arusaamadega. Aga me ei ole ka seda linnavõimu valinud ja seepärast tuleb sellega ajutiselt leppida. Võimalus olla Euroopa kultuuripealinnaks ei ole aga Eesti-suguse väikeriigi puhul kaugeltki ainult Tallinna…
-
Samas teame, et hügieenis on vägagi palju kultuuripõhist. Batsillid ründavad meid küll loodusseaduste alusel, mistõttu alushügieeni normid on kõigil kultuuridel ühised (ükski rahvas vist ei harrasta näiteks kärbestest kubiseva roiskunud liha söömist), ent kultuuriti osatakse nende normide juures ikkagi üllatavalt erineda. Sellest võiks järeldada, et lapsele hügieenireegleid sisendades võtame talt vabaduse neid ise valida: kes on treenitud käsi pesema, see peseb eluaeg, ehkki ta võiks elada…
-
Eesti makroanalüütikutest on kõrval refereeritud sloveenlaste artiklis väga õigesti viitatud Teet Rajasalule. Pärast tema lahkumist 2003. aastal ei ole Eestis enam ühtegi rahvusvahelise tasemega transiotsiooni/ konvergentsi uurijat olemas. Pole meil enam ka sisuliselt ühtegi makroökonoomilise uurimise rühmagi kuskil ripakile jäänud. Majanduse suunamine võimkonna poolt näib meil käivat nüüd põhiliselt ideoloogiliselt ja maailmavaateliselt populistlikult partokraatlikult aluselt, mitte kompetentsi pinnalt ning ilmselt vist eeskätt võimkonna poliit-majandusliku jätkusuutlikkuse põlistamise…
