-
Neist sõltuvat ka heaolu teistel elualadel. Paraku ei konverteeru puhtmateriaalne ahnus iseenesest elukvaliteediks ning müüt Eestist kui väikesest kadestamist väärt tiigrist ei istu sugugi kõigi eurooplaste peas. Kui meie soovime saada kõige rikkamaks (suutes sedagi ainult võrdluses Lätiga), siis endises Ida-Euroopas on endaga kõigiti hästi toime tulevaid riike, kes tunnevad uhkust oma sotsiaalse võrdsuse, inimliku hoolivuse, tervishoidu panustamise jms kvaliteetide üle. Pole ime, kui Eestit niisugustes…
-
Kõige üldisemalt teemat markeerides näib kiire majanduskasvuga kaasnevat üleinvesteerimine antud perioodi traditsioonilistesse tegevusaladesse. Kui muutuvad tarbijate eelistused ja ootused koos uute toodete turule ilmumisega ning teiseneb tehnoloogia, siis ei tasu osa investeeringuid end ära. Nendesse valdkondadesse panustanud kaotavad seetõttu osa turust ja raha. Kaotused on seda ulatuslikumad, mida rohkem on kasutatud laenukapitali. Vanu tooteid asendatakse turupõhises majanduses uutega pidevalt. Küsimus on selles, miks haarab mõningatel juhtudel…
-
Sellele vaatamata käib palavikulise kiirusega uue riigi ehitamine. Euroopa õigusajaloo laiemas kontekstis sattus noor Eesti Vabariik koos oma ülesehitamist vajava kohtusüsteemiga järjekordsesse maailmalõppu. Ma ei mõtle niivõrd impeeriumide lagunemist, kuivõrd omamoodi kindlameelse õigususu murenemist. Juba XIX sajandil oli räägitud jumalate suremisest. Õiguse puhul tähendas see, et kõrvale heideti aastasadu kõlbulikuks peetud usk loomulikku õigusesse, olgu see siis põhistatud jumalikult, universaalse inimloomuse või inimmõistuse kaudu. XVIII ja…
-
Kriisid ja katastroofid on kaua olnud turismitööstuse osa. Holokausti, küüditamise, revolutsioonide ja tapatalgude pikad varjud pannakse väljanäitusele küll ehk ka lootuses, et neil on hoiatav mõju. Auschwitz-Birkenau, Ground Zero, Kambodža Surmaväljad võivad aga sama hästi meelitada kontekstitundlikkuse ja empaatiata tarbijat ka õuduste toa jubeduskõdi ahvatlusega. Turismi, mis pakub surmast, kannatusist või muist õõvastavate nähtuste kogemust lavastatud või tõelisel kujul, on hakatud turismiuuringutes nimetama süngusturismiks (dark tourism).
Sellise…
-
Elutööpreemiad seisavad omaette klassis ja seda mitte ainult preemia rahalise väärtuse (üks miljon krooni) poolest. Ehkki seadus seda otsesõnu ei keela, peaks siiski endastmõistetav olema, et selle preemia saab inimene elus ainult ühe korra. Loometegevuse pikaajalisuse puhul ei räägi me ju ajavahemikust 5 või ka 20 aastat, vaid ikka aastakümnetest. Ja pärast esimest preemiat ei õnnestu vist küll kellelgi veel aastakümneid loominguliselt aktiivne olla. Seda vähemasti…
-
Miller arutleb küsimuse üle, kuivõrd paratamatu ning „isetekkeline” oli Ida-Euroopa impeeriumide lagunemine maailmasõja järel. Me oleme harjunud mõtlema resp. meid on õpetatud mõtlema, et Esimese maailmasõja katastroofiga toimus paljude allutatud rahvaste poliitiline ärkamine ning iseenda kui ajaloo subjekti äratundmine. Miller esitab teooria, kus oletatakse, et suure sõja järgne „ärkamine” või siis impeeriumides kui rahvaste vanglates (V. I. Lenin Habsburgide monarhia kohta) toimunud ülestõus oli tingitud Peterburi,…
-
Ida-Euroopa on siin kahekordse surve all. Nõukogude küünilisele taagale on koos ülistatud avatusega nüüd otsa ladestunud Hollywoodi kultuuri pealiskaudsus ja sellest tulenev muretus. Oleks tore, kui rahvas on tark ja hoolib väärtustest, aga valitsejad rumalad ja/või küünilised. Siis oleks lootust! Kuid olen rahva suhtes professor Rein Taageperaga sama meelt: peegli ette peaks astuma kogu rahvas, alustades kõige tagasihoidlikumast kojamehest ja lõpetades kõige kõrgemate võimukandjatega.
Ka muinsuskaitse koer…
-
Soovin eeltooduga väita, et nii riigi kui ka kultuuriministeeriumi tasandil on viimase kümne aasta jooksul järjekindlalt tegeletud muinsuskaitse valdkonnale lisavõimaluste loomisega. 2007. aastal alanud tõukefondide uus periood nägi ette mälestiste toetamist mitme valdkonna kaudu. Sellest aastast toetab üleriigiliselt oluliste kultuuri- ja turismiobjektide meede Eesti Meremuuseumi vesilennukite angaari ja Saaremaa muuseumi Kuressaare linnust, mis on ühtlasi ehitusmälestised, kokku peaaegu kahesaja miljoni krooniga. Lisaks veel toetused ehitusmälestistele KOIT…
-
Hiljaaegu on küll käivitunud mitu sihtfinantseeringut: mõisakoolide riiklik programm, pühakodade riiklik programm ning taluarhitektuurile suunatud uurimis- ja fikseerimisprogramm, Tallinnas munitsipaalprojektina „Kirikurenessanss”. Seejuures on selgeks saanud, et projekti- ja programmipõhine rahastamine on pealiskaudne, sageli formaalne, katkendlik ning tagatipuks ka poliitiliselt manipuleeritav, mis aina süvendab peost suhu elamisviisi. 2007. aastal valminud Muinsuskaitseameti arengukava aastateks 2008–2011 andis küll mingi kitsa esialgse analüüsi riiklikus registris mälestiste kohta, samuti ülevaate ametnikest, kes…
-
Põlvkonnavahetus sovetiaega uurivate ajalooteadlaste rivis näib kogumiku autorite näitel mõneti varane, kui arvestada ajaloolase parimaks loomeeaks nelja-, viie- ja kuuekümnendaid eluaastaid, nagu üks just neis viimastes eluaastates ajalooteaduse korüfee kusagil sätestas. Samas on see mitmel põhjusel loomulik. Esiteks, tänaseks juba neljakümnestelgi, rääkimata nooremaist on sellest ajast harva mõni jämedam okas hinges. Nii saab siseinfo mittevaldamist kompenseerida vaid käsitluse objektiivsus. Teiseks, suur osa 1980. aastate, aga küllap…
