-
Sihtasutus ei ole universaalne imevahend, mis kõik kultuuriasutused (sh muuseumid) õitsengule viib, vaid üks paljudest organisatsioonitüüpidest. Millisele organisatsioonile milline tüüp selle ülesannete täitmiseks kõige paremini sobib, see sõltub ikkagi organisatsioonist endast, selle ülesannetest, iseloomust, aga ka oludest, keskkonnast jpm.
Narva Muuseumile on sihtasutuse vorm võimalus minna edasi. Linnamuuseumina olime jõudnud seisu, kus meie tegevust reeglistav juriidiline raam hakkas ahistama ning initsiatiivi pärssima. Meil polnud võimalust kaasa rääkida…
-
Sulle raadiosaadetes omase kirgliku keevalisuse asemel kohtab lugeja su raamatutes rahulikku, rafineeritud, koguni sooja humoorikust, seda koguni Savisaare osas. Kuidas sa raamatuid kirjutades oma lehe- ja eriti raadiominast nii palju erined?
Kalle Muuli: Olen kirglik ja emotsionaalne, aga kindlasti mitte kuri ja pahatahtlik inimene. Raadiosaates või leheloos kommenteerin ju enamasti ühtainust sündmust või tegu. Ja kui see tundub mulle must, siis ma ka ütlen, et see…
-
Ühiskonnaelust huvitatud inimesed on Kalle Muuliga kohtunud üle kümne aasta, nädalast nädalasse, peaaegu igal pühapäeval, kuulates vaikides ära kõik krõbeda ja kibeda, mis Muulil öelda. Vahel õnnestub Muuli jutust noppida mõni põnev idee, mida toimetajana arendada. Sageli saab rahuldusega kogeda, kuidas Muuli aitab teraval toonil taastada ühiskonna riivatud õiglustunnet. Aga on ka hetki, kus Muuli üle keeb, pannes kuulaja taga igatsema aega, mil saadet „Olukorrast riigis”…
-
Rein Siku „Ajalehe anatoomiat” lugedes tulevad esimese hooga pähe järgmised sõnad: liialdab, lihtsustab, üldistab, emotsioneerib, provotseerib. Aga ka: haarab kaasa, paneb mõtlema, viib ajaliselt ja geograafiliselt ekstreemsetesse paikadesse. Loksutamise kunsti valdab Sikk hästi. Ega muidu oleks nii 2011. kui ka 2013. aastal talle antud aasta ajakirjaniku tiitlit. Sikk loksutab nii, et selle tagajärjel midagi muutub, inimeses või siis süsteemis (poliitikas, otsustes jne). Ajakirjandus on olnud Sikule…
-
Teie peamisteks uurimisteemadeks on universumi struktuuri uuringud ja tumeaine olemus.
Elmo Tempel: Universumi struktuur on teaduses viimase kolme-neljakümne aasta teema. Kui sada aastat tagasi kirjutati raamatuid universumi ehitusest, siis mõeldigi ainult meie oma galaktikat –
Linnuteed. Arusaam, et universum on suurem ja laiem, on tekkinud viimase saja aasta sees ja umbes viimased kolm-nelikümmend aastat on teada, milline universumi struktuur üldjoontes välja näeb. Aga endiselt on väga palju…
-
Aimeraamatut võib kirjutada mitut moodi. Sa kas kirjutad teadlastest oma probleemide kallal või sa kirjutad probleemist, mille taustal tegutseb rühm teadlasi. USA teaduskirjanik Richard Panek on avaldanud 2011. aastal raamatu sellest, kuidas tõestati, et universumi paisumine kiireneb, nõnda et raamat on nii teadlastest kui ka probleemidest. 2011. aastal said selle avastuse eest Nobeli auhinna USA teadlased Saul Perlmutter, Adam G. Riess ja austraallane Brian P. Schmidt.…
-
Jaan Kaplinski on selle aasta alguses nii suusõnal kui kirjasõnas palju rääkinud-kirjutanud keeletoimetajate kihust inimeste elav keel mingitesse mõttetutesse normidesse suruda (kuigi, on ju murretes ja kõnekeeleski oma normatiivsus, ka lapsekeelt kohendatakse suuliselt, s.o keeletoimetatakse). Võimalik, et ta räägib vaid kirjanike loomingust, mille puhul peetakse iseenesestmõistetavalt autoriga ka nõu ja leitakse sobiv lahendus. Möönab kirjanik ju isegi, et keegi peaks teksti üle vaatama – millegipärast keegi…
-
Viimanegi on hästi lihvitud tekst selles mõttes, et lubadusi antakse vähe ja eesmärgid on korraga suurejoonelised ja väheütlevad: Eesti teadus on kõrgetasemeline ja mitmekesine, teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning muudab majandusstruktuuri teadmistemahukamaks, samuti on Eesti rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse alases koostöös aktiivne ja nähtav. Võiks ju irooniliselt küsida, kas Eesti teadus on seni olnud halvatasemeline ja üksluine, töötades vastu Eesti ühiskonna…
-
Johannes Saar tõdeb „Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2014–2017” lahates, et ERRi arengukava keskseid peatükke täidab kõmisev kantseliit, kus kajavad kunagiste parteikongresside grandioossed lubadused: parandada, süvendada, tõsta, edendada, kiirendada . . . . Eeskujulik tarbetekst, mis peaks sõna jõul tooma ERRile järgmisel aastal 8% eelarvetõusu ning sealt edasi eelarve nominaalse kasvu inflatsiooniga samas tempos.
On üllatav, nendib Saar, et ERRi arengukava seab eesmärgid sõltuvusse kinnisvara- ja tehnoloogiaprobleemide lahendamisest. Eestis näikse endiselt…
-
Eesti Rahvusringhäälingu arengukava keskseid peatükke täidab kõmisev kantseliit, kus kajavad kunagiste parteikongresside grandioossed lubadused: parandamine, süvendamine, tõstmine, edendamine, kiirendamine. ERRi visiooni, missiooni ja esindatavate väärtuste sõnastuses vohavad sotsiaalsed konstruktsioonid ilma ajaloolise, geograafilise ja sotsiaalse ulatuvuseta: usaldusväärsus, sõltumatus, professionaalsus, avatus, otsingulisus, tõhusus. Eneseküllased abstraktsioonid, mida on raske vaidlustada. Ilma maastiku ja kontekstita hõljuvad need kindlas ajalooüleses rollis: „Rahvusringhääling arendab ja hoiab Eestit”. Napi aasta eest kirjutasin ise…
