Suure Paugu esimestest võbinatest saati on universum tiksunud määratlematu eesmärgi poole. Sel nädalal peaministriks saanud Taavi Rõivas väitis oma kõnes riigikogu ees, et suurte narratiivide aeg on möödas. Gustav Kalm tõdeb Sirbis, et teda on mõnda aega painanud tema põlvkonna ja…
Samal aastal kui sündis Taavi Rõivas, ilmus Prantsusmaal trükist Jean-François Lyotard’i kuulus raamat „Postmodernne olukord” („La condition postmoderne: rapport sur le savoir”), kus Lyotard defineeris postmodernsuse kui „umbusu metanarratiivide suhtes”. Narratiivne funktsioon oli Lyotard’i hinnangul kaotanud oma senised tugipunktid, oma suured kangelased, suured ohud ja rännakud, oma suure eesmärgi. Selle selge struktuur oli pihustunud elementide ja valentsuste pilvedeks, mis ei moodusta enam stabiilseid kombinatsioone ega ole…
Raamatu kolmest osast mahukaimas tutvustataksegi erinevaid teooriaid, kusjuures need on jaotatud viieks alajaotuseks: esmalt see, mida mina nimetan XX sajandi kultuuriteoreetilise mõtte põhiliini dünaamikaks (kultuurimorfoloogiast strukturalismi kaudu poststrukturalismi ja postmodernsete teooriateni), seejärel tekstikesksed teooriad (hermeneutika, lingvistika ja keelefilosoofiaga seonduv, semiootika, mitmed kirjandusliku või kunstilise teksti teooriad), praktikakesksed teooriad (antropoloogia, usunditeadus, kultuurisotsioloogia, meediauuringud), teemakesksed teooriad (feminism, postkolonialism ja psühhoanalüüs) ning lõpuks olulisemad kultuuriteooria sulandumised teiste teadustega (neuroteadus,…
Põhja-Euroopa suvede 30–40-aastane periood
Inimkonna ootused ilmastiku suhtes on ilmekalt kirjas Karel Čapeki raamatus „Aedniku aasta”. Ideaaliks oleks maailm kui kujuteldav kliimakamber, kus kõik näitajad saaks sobivalt paika keerata ja nii jättagi. Paraku ei ole näitajate paikakeeramine meie võimuses, vaid seda teeb loodus oma loogika kohaselt, kuigi meie meelest mitte kõige paremini. Lohutuseks oleks looduses toimuva parem mõistmine. Kui kliima sätib ennast tõsisematele muutustele, hakkavad sagenema ekstreemsed…
Teadusraha otsustajate ring peaks olema laiem
Teadusel toona nii hästi ei läinud. Erastada seda küll keegi ei soovinud, aga ranged turumajanduse reeglid kehtestati meie teaduses siiski. Kui minu hea kolleeg ühiste kalauuringute päevilt riigiametnikuks oli tõusnud, ei lasknud ta ennast tutvusest mõjutada: „Meil on nüüd vaba konkurents! Too aga oma projekt lagedale ja siis me vaatame, kas tasub sulle raha anda.” Printsipiaalne vastus, aga kas ka…
Juba mõnda aega painab mind minu põlvkonna ja minu enda passiivsus ning võimetus võidelda õiglasema maailmakorralduse eest. Ehkki võime olla kriitilised ja umbusklikud valitseva kapitalistliku pseudodemokraatliku ühiskonna ja maailmakorralduse suhtes, ei soovi me ometi suurt midagi ette võtta, et maailma paremaks muuta. Kõlab pateetiliselt? Tõenäoliselt. Just sellest tahangi rääkida, miks see pateetiliselt kõlab ja kuidas see pateetiline kõla meid tegudest eemal hoiab.
Oleks vale öelda, et praeguse…
Lauri Mälksoo, teie kõrval teine meie rahvusvahelise õiguse tippspetsialist on öelnud (Sirp 30. I 2014): „Lähimineviku dramaatiline perekonnalugu on mind kindlasti selles mõttes mõjutanud, et Eesti suhted Venemaaga on mulle omamoodi eksistentsiaalne küsimus. Tänapäeva Venemaa pole muidugi Stalini Nõukogude Liit. Ent siiski huvitab mind jätkuvalt küsimus, missugune peaks Venemaa olema, et ta Eestile – ja just Eesti Vabariigile – endast ohtu ei kujutaks.” Milline on teie…
Minu meelest on see üks suuremaid eksiarvamusi, et suletud teaduskirjastamissüsteem täitis kunagi või täidab praegu kvaliteedisõela ülesandeid. Seda on raske uskuda, kui vaadata ainuüksi suurte teaduskirjastuste kasumimarginaale, mis jäävad 40–50% vahele. Teaduskirjastamise kui tööstusharu käive on ligikaudu 10 miljardit USA dollarit aastas, millest veidi vähem kui pool läheb omanikele väljamakstud kasumiks. Näiteks maailma üks suuremaid kirjastusi Elsevier sai 2011. aastal umbes kahemiljardilise käibe juures kasumit 74000000 USA…
Ning kui enne teisipäeva oli veel mõningaid kahtlusi, sai siis selgeks, et Putin ei lase end selles osas, mida peab Venemaa mõjusfääriks, mingist rahvusvahelisest survest segada. „Krimm on alati olnud vene inimeste südameis ja mõtetes Venemaa lahutamatuks osaks,” ütles Putin teisipäeval sadade föderaalnõukogu liikmete ees peetud kõnes. Kõne katkestasid korduvad kestvad tormilised ovatsioonid ning püstijalu skandeeritud hüüded „Venemaa! Venemaa!” Kohalviibijad nutsid.
See oli edukalt läbiviidud infosõja…
„Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” ütleb 20. punktis: „Väärtuslikum osa kultuuripärandist digiteeritakse 2018. aastaks. [—] Riigi poolt rahastatud ja riigi haldusalas olevate institutsioonide poolt digiteeritud teosed on vastava õiguse olemasolul reeglina vabalt kättesaadavad.” See on suurejooneline plaan, Eesti võimalus kinnitada oma e-riigi…
2 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
