Eelmisel nädalal juhtus see taas – Eesti tõusis tähena maailma kultuuritaevasse. Kaua ette valmistatud ja veelgi kauem loodetu sai tegelikkuseks ning tulemust märkas ka rahvusvaheline meedia, kus räägiti teose „visuaalsest veidrusest“ ja „kauaoodatud toorusest“. Jah, ma pean silmas Kris Lemsalu installatsiooni „Whole Alone 2“ („Ihuüksi“) Temnikova & Kasela galerii boksis Frieze kunstimessil New Yorgis, mis valiti messi viie märkimisväärsema väljapaneku hulka ning mida kajastasid peale New…
Erakondade jaotamine nende poliitilistest üldsuundumustest lähtuvalt on laialt teada. Parema-vasaku, liberaalsuse-konservatiivsuse skaala leiab järjepidevalt kasutamist, vaatamata sellele, et tänapäeva tegelikkus neisse enam hästi mahtuda ei taha. See asjaolu on ka tõstatanud vajaduse erakondade liigitamiseks mingite teist laadi kriteeriumide alusel. Ikka selleks,…
Eestis on moekas rääkida, et klassikalistel parema-vasaku ja liberaalsuse-konservatiivsuse skaalal ei ole enam tähtsust. Huvitav on seejuures paralleel füüsikaga: ükski algosakeste kiirendi juures Alpides töötav füüsik, kelle arsenalis on Einsteini-järgsed teadusmudelid, ei kuuluta Newtoni mehaanikareeglite paikapidamatust. Klassikaline jaotus ühiskonnateadustes kehtib endiselt ja tegelikult on ka Eestis olemas alalhoidlikud konservatiivid ja uuendustele häälestatud liberaalid.
Vohava liberalismiga lausa hirmutatakse, räägitakse „sotsiaalliberalistlikust lillade koalitsioonist“ (Jaak Madison). Täiesti tõsiselt on juttu…
Tänapäeva õigusriigis on seadused üks olulisimaist poliitika teostamise vahendeist.1 On aga ka teisi vahendeid, kirjutamata reegleid, mis suunavad mõnikord seaduste tõlgendamist või lükkavad need kõrvale, täiendades neid või töötades neile kogunisti vastu. Formaalsete ja mitteformaalsete reeglite vastastikust suhet riigis jm organisatsioonides käsitletakse sotsioloogias ja poliitika uuringutes uue institutsionalismina tuntud teooria abil. Formaalsed reeglid on kirja pandud ja avalikud ning nende…
Hirmul pole mitte ainult suured silmad, vaid ka kurdid kõrvad ehk inimeste taju ja tegelikkus lähevad harva kokku. Ette ülereageerimine iseloomustab ka hirmuga põgenike kvooti ootavat Eestit, seega korrakem faktid üle. Poliitikud – nii kvoote pooldavad kui neile vastu seisvad – seda mingil põhjusel ei tee, rõhudes vaid emotsioonidele.
Eurostati andmeil esitati Eestile eelmisel aastal 155 asüülitaotlust, mis on ELi liikmesriikidest väikseim näitaja. Meie positsioon tõuseb edetabelis mõnevõrra, kui…
Me peame rääkima Alidest ja Ayshedest, keda on Vahemerelt ja maad mööda Euroopasse tulemas kõigi aegade rekordarv. Aastaid Türgis elanuna üldistan isikliku kokkupuute alusel, et inimesi liikuma panev jõud on valik – jää ja sure või mine ja ela. Enamiku põgenike suurim unistus oleks elada endistviisi sünnimaal, säilitada tuttav keskkond ja sotsiaalne struktuur. Jälgin pagulasteema Eestis käsitlemist mitte üksnes sellepärast, et Euroopasse liiguvad inimesed, kes esindavad…
Inimesi ei tükeldatud enam nelja või kuue hobusega, vaid distsipliiniga.
I Kuidas tükeldada inimest?
Michel Foucault avab oma 1975. aastal esmakordselt avaldatud raamatu „Valvata ja karistada“ äärmiselt värvika ja äärmuslikult piinarikka pildiga Robert-François Damiens’i hukkamisest. Ebaõnnestunud kuningatapja nuhtlemine kiskus justkui tellitult viltu – avaliku hukkamise üks funktsioone oli ka kuriteo taasetendamine –, pikendades nii vaese mehe kannatusi. Tema keha ei tahtnud hobuste rebimisele alluda ning lõpuks pidi…
Antiikajast peale on euroopalikus ruumikujutluses kindel koht utoopia ideel. Täiuslikku tulevikku kujutavad väljamõeldud paigad muunduvad XX sajandi jooksul pessimistlikke arengustsenaariume käsitlevateks düstoopiateks või uue sajandi alguses virtuaalsesse maailma ankurdatud etoopiateks. Kuid lisaks nimetatutele leiab alternatiivse ja mõnevõrra fantastilisegi ruumikirjelduse Michel Foucault’ 1967. aasta märtsis peetud loengust „Erinevuse kohad”. Foucault’ tööde kaanonist üldjuhul välja jäävas lühipalas, mis teksti kujul ilmubki alles 1984. aastal, on püütud lühidalt ja…
Välisministeerium ja EAS on võtnud Euroopa tõukefondi vahendite toel taas ette Eesti kuvandile uue iluvõre sepistamise. Ajastus on muidugi arusaadav: riigi 100. sünnipäevani ning Euroopa Liidu eesistuja-aastani on jäänud vaid kolm aastat.
Tasub ka meenutada, et esmakordselt püüti Eesti riiki brändida Eurovisioni lauluvõistluse võidu tuules ja kes teab, ehk tuleb järgmiselgi aastal selle megasõu korraldusõigus Eestisse. Vähemalt fännide ennustustes ja kihlveokontorites peetakse Elina Borni ja Stig Rästa…
2 minutit
Küpsistega nõustumine
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.