Toeta

Sotsiaalia

  • ,

    Raamatukogu kui teadusasutus

    Valgustusajastust alates on mõistetud raamatukogu mitte ainult teadmiste konserveerimise, vaid ka loomise kohana.

    2015. aasta kevadel püstitus Sirbi veergudel1 küsimus Rahvusraamatukogu, aga ka laiemalt Eesti teadusraamatukogude rollist. Ehkki keegi ei kahtle Rahvusraamatukogu ega ka teiste raamatukogude olulisuses, on nende tähenduse ülemõtestamine aegajalt siiski vajalik. Klassikaliselt oli, on ja jääb raamatukogu teadustööd toetavaks varamuks. Kaasajal on raamatukogul peale raamatute ja perioodiliste väljaannete hankimise ning hoiustamise veel…
    Aija Sakova, Aira Võsa
    5 minutit

  • Kesisus ja mitmekesisus

    Homme algab Eesti Vabariigis presidendikampaania. Esimesena ja seni ainsana annab Siim Kallas rahvusooperi Estonia kammersaalis teada oma soovist presidendiks saada.
    Presidendi valimiseni ei ole jäänud enam liiga palju aeg, kuid seni on oma huvist Eesti presidendiks saada teada andnute read hõredad. Tekib tahtmine huigata: „Auuu, kandidaadid, tulge kapist välja!“ Ajakirjanduses on küll arutatud mitmete võimalike kandidaatide üle, eelkõige on nimetatud välisminister Marina Kaljuranda, aga teisigi, ei ole nood…
    2 minutit

  • Sild, mis ei vii kuhugi

    Aprilli alguses ilmus meediasse uudis, et Taani populaarne teleseriaal „Sild“ („Bron/Broen“) leiab originaalsarja ja kahe muganduse järel tee ka Eestisse neljandas variandis, kus lahendatakse nagu originaali esimesel hooajal kahe riigi vahelisel sillal toimunud mõrvajuhtumit. Riikideks siis seekord Eesti ja Venemaa.
    Algversiooni tootjafirma Filmlance direktori Lars Blomgreni sõnul lubab keskse idee tõstmine Eesti-Vene piiri ainulaadsesse kultuurilisse ja sotsiopoliitilisse tausta luua uue ja köitva loo.1 Sellest võiks justkui välja…
    Tristan Priimägi
    3 minutit
  • Netflix muudab mängureegleid
    Liina Siib. Movie Posters. Digitaaltrükk. 2001. Eesti Kunstimuuseum
    Eesti Kunstimuuseum.

    Netflix muudab mängureegleid

    Kui turg on globaalne, siis on ka nišiauditooriumid ja väikesed maitseerisused piisavalt suured ja olulised, et nende rahuldamine eesmärgiks seada.

    Indrek Ibrus
    9 minutit

  • See ohutu paremäär

    Veebruaris kirjutas Rein Raud Sirbis ehtsa Eesti konservatiivsuse kui mõttesuuna lahustumisest, pannes olukorrale kaks diagnoosi: „Esiteks, enamik end Eestis konservatiivideks nimetavaid poliitikuid ei ole konservatiivid, vaid traditsionalistid, kusjuures sageli üsna radikaalsed. Teiseks, selliste jõudude esilekerkimine osutab konservatiivsete väärtuste kriisile, mis tuleneb võimude tegematajätmistest eriti sotsiaalpoliitika valdkonnas. See on hakanud murendama ühiskonna alustugesid, loonud laia kandepinna irratsionaalsele ja hüsteerilisele massimentaliteedile ja vähendanud eri seisukohtadelt peetava dialoogi võimalused miinimumini.“
    Diagnoositud…
    Kaarel Tarand
    4 minutit
  • Kolonialism meis enestes
    Kas prantslased ei oska armastada ja armastusromaane kirjutada? Ületamatud armastusromaanid on just prantsuse kirjanduses (Stendhal, Flaubert, Zola, nobelist François Mauriac). Pildil Gemma Arterton Anne Fontaine’i filmis „Gemma Bovery“.
    ,

    Kolonialism meis enestes

    „Aegumatute armastuslugude“ sarja valik levitab ja süvendab arusaama, et maailmas on ainult üks oluline keel ja et oluline on ainult selles keeles kirjutatud kirjandus.

    Mati Hint
    4 minutit
  • Essee Eesti märgist
    Maastik on eestlase identsuse üks kolmest alustoest. Ann Tenno fotod annavad loodusele oma­etteoleku rahu ning intiimsuse, võimaluse temaga kontakteeruda ilma kellestki segamata.

    Essee Eesti märgist

    Gustav Suits sõnastas 1905 lühidalt meie rahvusliku dilemma: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“ Täna on rõhk nihkunud: olgem küll eurooplased, aga jäägem siiski ka eestlasteks. Sellises e-riikluse ja rahvusriikluse pingeväljas me elame nii oma sisetunde kui ka välisuuringute andmeil.* Ühelt…
    Linnar Priimägi
    7 minutit

  • Lekkiv maailm

    Panama leke pakub ajakirjanikele ja maksuametnikele ilmselt tööd veel pikaks ajaks. Ühelt poolt oleme juba harjunud selliste suurte andmeleketega, millest esimese taga oli kümme aastat tagasi Islandil asutatud WikiLeaks. Teiselt poolt ei tohi me aga mingil juhul lasta rutiinil end uinutada, seda enam, et Panama lekke andmemaht on suurem, kui kõigi seniste sellesarnaste juhtumite oma kokku.
    Praeguseks on teada, et Panama leke puudutab ka Eestit, aga see,…
    1 minut
  • Inimene kui aine ja laine
    Oleme kehalt pisikesed, aga iga inimese teadvusel on võime ja võimalus oma pisikesest elust kaugemale vaadata, konverteerida oma kogemusi tähendusteks. Näha ennast mitte objektina, vaid seosena; erinevusena, mis on osaline terviku ühtsuses. Pildil Hubble’i süvavälja foto kaugetest galaktikatest.
    Wikimedia Commons

    Inimene kui aine ja laine

    Errol E. Harris püüab tuua kokku teadusliku maailmavaate ja metafüüsilise elutunde.

    Jan Kaus
    8 minutit

  • Meie esimesed

    2016. aasta märtsi lõpunädalad lähevad Eestis ajalukku ilmselt murrangulisena. Eelmisel nädalal jõudsid meie ametnikud niikaugele, et seitse esimest pagulast, see on viieliikmeline Iraagi pere, üks Süüria ja üks Jeemeni päritolu mees, on leidnud pelgupaiga ja uue elukoha Eestis. Sel nädalal jõudis avalikkuseni ka teave, et esimene koosellunud samasooline paar on jõudnud peresisese lapsendamiseni.
    Esimesed on alati märkimisväärsed, kuigi eelviidatu ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. Kooseluseadus kehtib selle…
    1 minut
Sirp