Toeta

Sotsiaalia

  • Eestikeelne maailma ajalugu on jälle soomlaste kirjutatud

    Eestikeelne maailma ajalugu on jälle soomlaste kirjutatud

    Seppo Zetterbergi peatoimetatud „Maailmanhistorian pikkujättiläinen“ ilmus esimest korda möödunud ajastu lõpuaastail, 1988. aastal.1 Aasta varem oli trükivalgust näinud „Suomen historian pikkujättiläinen“, mille koostamist oli juhtinud sama peatoimetaja.2 Mõlemad avaldas kirjastus WSOY, vanema nimega Werner Söderström Osakeyhtiö. Pikkujättiläinen – väike hiiglane – on Soome…
    Toomas Hiio
    9 minutit

  • Universaalajalugude aeg on möödas

    Lugejale, kes tunneb põhjalikumalt vanade idamaade ajalugu, on „Maailma ajalugu“ liiga pealiskaudne ning täis faktidena esitatud hüpoteese.

    Raamatutel, mis püüavad hõlmata kogu maailma ajalugu, on õhtumaises historiograafias pikk traditsioon. Juba ajaloo isa Herodotose (u 484 – u 425 eKr) „Historia’s“ võib näha ambitsiooni kirjeldada kõiki maailma maid ja rahvaid. Et raamat käsitleb reaalselt vaid kreeklaste asuala ja Pärsia Ahhemeniidide riigi territooriumil või nende läheduses elanud rahvaid,…
    Jaan Lahe
    5 minutit
  • Baltimaade sõjateater 1941–1945 briti pilguga
    Baltimaade hukkamiskohtades tapeti massiliselt ka Lääne-Euroopast rongiešelonidega kohale veetud juute. Ka Kalevi-Liivale toodi rongitäitega Kesk-Euroopa juute, kes siin hukati. Pildil holokausti mälestusmärk Kalevi-Liival.
    Kristjan Lust/Vikipeedia

    Baltimaade sõjateater 1941–1945 briti pilguga

    Miks on nii, et arvestatav osa eestlasi tahab ennast seostada idarinde mütoloogia ja natsliku vägivallarežiimiga, mis oleks meid kõiki elimineerinud?

    Mati Hint
    9 minutit
  • Oleme nõukogude aja pärandist hästi lahti saanud
    Tõnu Tannberg: „„Tarto maa rahwa Näddali-Leht“, mis hakkas muuseas Tartus ilmuma peaaegu täpselt 210 aastat tagasi, on ju omalaadne kultuurifenomen ka Euroopa mõõtmes. Kas kusagil mujal ilmus regulaarselt pärisoristele talupoegadele adresseeritud ajaleht?“
    Foto Helina Tamman

    Oleme nõukogude aja pärandist hästi lahti saanud

    Tõnu Tannberg: „Kui läheneda sõjaajaloole mitte kindralstaabi, vaid sõdurite ja tsivilistide perspektiivist, saab ühiskonna toimemehhanisme paremini mõista ning ka suurt poliitikat varjundirikkamalt käsitleda.“

    Linda Kaljundi
    11 minutit
  • Madala maa ahtake horisont

    Madala maa ahtake horisont

    Lugedes Eesti väljaannetes avaldatud sõnavõtte põgenike saabumise ja araabia maailma kohta, tekib rohkem küsimusi, kui on leida vastuseid. Paljud neil teemadel kirjutavad arvamusliidrid ei suuda olukorda selgitada või keskenduvad arutelus teisejärgulisele. Vastuolulised ja hüsteerilised sõnavõtud on hägustanud inimeste arusaamu ja külvavad…
    Hille Hanso. Peeter Raudsik
    7 minutit

  • Vastanduvad jõud

    Donald Trump võitis sel nädalal vabariiklaste eelvalimised veel kolmes osariigis, nii et nüüdseks on tal teel vabariiklaste presidendikandidaadiks selline edumaa, mida teistel on väga raske ületada. Trumpil on koos 619 delegaadi hääl 1237 vajalikust.
    Kuivõrd Trump võib saada vabariiklaste kandidaadiks USA presidendiametisse, siis ragistavad analüütikud ajusid juukseid püsti ajava tulevikustsenaariumi üle, mil Ameerika presidenditoolil istuks Donald Trump. Mees, kes on öelnud, et teda ei huvita NATO ja…
    2 minutit

  • Pahupidi tohuvabohu – utoopiline soov luua maapealne paradiis

    Mõnedes tänapäeva keeltes on käibel sõna „tohuvabohu“, ilmestamaks segadust. Väljend pärineb heebrea keelest, piibli loomisraamatust ning on sõnamäng, mis tähistab vormitut ja tühja. „Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas . . . .“1 Nii viitab „tohuvabohu“ perfektsuse ehk lõpetatuse potentsiaalile. Ja Jumal mitte ainult ei anna vormi, vaid on looja. Lõi pealegi eimillestki – creatio ex nihilo. Segadus või kaootilisus ei kuulu „tohuvabohu“ algse tähenduse…
    Mikael Laidre
    5 minutit

  • Sõjamõtted

    Mitu sõdurit peab hukkuma, enne kui valitsus (eksiilis) valge lipu heiskab? Või mängime ainult võidu peale ja kui see tähendab „põlvepikkuse poisikeseni“, siis olgu nii?

    Laenasin Tammsaarelt pealkirja, sest tema sada aastat tagasi, Esimese maailmasõja alguskuudel sõnastatu on endiselt aktuaalne. „Ääremärkustes“ loeb Tammsaare irooniliselt üles kõik sõjapidamise voorused: „Sõda on esimene samm sõpruse sobitamiseks kaugete, võõraste rahvastega . . . . sõda on…
    Kaarel Tarand
    9 minutit
  • 107 aastat Rootsile õnneliku lõpuga sõdu Läänemere ääres
    Margus Laidre raamatud tõestavad, et ajaloolistele faktidele toetuvad uurimused on põnevamad kui väljamõeldistega täiendatud ajalooteemalised jutustused. Kaader filmist „Viimne reliikvia“.

    107 aastat Rootsile õnneliku lõpuga sõdu Läänemere ääres

     Eesti varauusaja algust on tihti nimetatud (vanaks heaks) Rootsi ajaks, ent samavõrd sobilik tundub seda pidada sõdade ajastuks: selle algust ja lõppu raamivad senini Liivi(maa) sõjana tuntud relvakokkupõrgete jada (aastatel 1558–1583) ning (Suur) Põhjasõda (1700–1721). Ka nende kahe sõja vahel toimus…
    Madis Maasing
    10 minutit

  • Transsoolisus

    Ei tahaks ületähtsustada Caitlyn Jennerit ja tema fotot Vanity Fairi esikaanel, aga kes vähegi USA või Suurbritannias meediat jälgib, on täheldanud, et just eelmisel aastal jõudsid transsoolisusega seotud teemad ka peavoolumeediasse ning oma roll on selles ka Jenneril.
    Alles samasooliste paaridega harjuda püüdvas Eestis võib küsimus transsooliste õigustest tunduda vägagi kauge ja eriti marginaalsena, aga just sellepärast tulebki neist kõneleda juba nüüd, et ei juhtuks nagu kooseluseadusega, mis…
    1 minut
Sirp