Toeta

Sotsiaalia

  • Süümemõnu – Mõtteainet pakkuv väljamõeldis

    Oleme abikaasaga ühevanused, meil on sama eriala, ühised huvid, loeme samu raamatuid, armastame samu filme, teatritükke ja telesaateid. On ainult üks saatesari, mille nimetaminegi ühe poole harja punaseks ajab, samal ajal kui teist vastupandamatult tõmbab. See on neljapäevaõhtune Venemaa nõidade heitlus „Selgeltnägijate tuleproov“. „Ma ei saa aru, kuidas sa suudad sellist jama vaadata,“ imestab meespool: „Näe, isegi Andrus Vaarik ütles, et nõiad tuleks tuleriidale saata! Ja…
    Margit Mutso
    4 minutit

  • Üks roll

    Tsirkust ja õlut!
    Et just seda rahvas tahab, teati juba Roomas peaaegu kaks tuhat aastat tagasi. Pole põhjust kahelda, et see kehtib ka tänapäeva Eestis. Kuigi jah, viimaste kuude sündmusi jälgides on tõesti tunne, et leib on ammu januks villitud (kui teaks, et purju ei tee, siis ei võtaks muidugi suu sissegi).
    Põllumaa on joomas,
    maada joovad metsad;
    oja annab juua
    sinimere suule;
    päike joomas merda,
    kuu on joomas päeva.
    Mind mu sõber sõimab,
    et…
    Ott Karulin
    2 minutit
  • Sihvkakoorte dilemma
    Pole suitsu ilma tuleta: kui tuhanded naised räägivad ahistamisest, siis ei ole tegemist pelgalt feministliku väljamõeldisega; kui esile kerkib struktuurse rassismi probleem, siis ei saa seda puhtalt valgetevastaseks vandenõuks tembeldada. Pildil Tarana Burke, sümboli #MeToo esmatarvitaja.
    Wikimedia Commons

    Sihvkakoorte dilemma

    Rahvusidentiteedi ja perekonna küsimused on enamikule inimestest endiselt tähtsad, kuid ei leia suurt tähelepanu progressiivses diskursuses.

    Mikael Raihhelgauz
    6 minutit
  • Kunstilise eneseväljenduse kaitse ja piirid
    Kaur Kenderi „Untitled 12“ menetlemisega seonduvalt kerkis korduvalt küsimus, kas teksti loominguline iseloom ja kirjanduslik väärtus võiksid olla kirjaniku õigeksmõistmise aluseks. Tulenevalt Kenderi kaasuse asjaoludest ei avanenud kohtul võimalust otsuse langetamisel siduvalt hinnata kirjandusliku väärtuse vastuväite pädevust Eesti õiguses. Kuna teos on loodud USAs ning portaal nihilist.fm asus Suurbritannia serveris, tuli teose lubatavust hinnata hoopis nende riikide õiguse järgi.

    Kunstilise eneseväljenduse kaitse ja piirid

    Ehkki sageli kiputakse loomevabadust pidama üksnes üldise väljendusvabaduse osaks, on loomevabaduse esiletõstmine põhiseaduses olnud teadlik samm.

    Kadi-Ell Tähiste
    10 minutit

  • Süümemõnu – Majakamäe teinihundud

    Vampiirid on nõmedad. Patseerivad oma elatud sajanditega kuhjunud üleolevuses surelike seas justkui kõrgema poolt välja valitud õigsuse kehastused – nagu peaaegu maad puudutumata marmoril hõljuvad punases rüüs kardinalid millalgi Borgiate paavstiaastail või siis liiga kauaks võimule jäänud reformikad. Üledoosiga päädinu esimene laks oli muidugi „Videvik“ („Twilight“, 2008) ja selle järjed, edasi tulid riburada pidi „Vampiiripäevikud“ („Vampire Diaries“, 2009–2017) ja selle spin-off „Algvampiirid“ („The Originals“, 2013– . . . .).…
    Ott Karulin
    4 minutit

  • Reformatsiooni saadikud

    Reformatsiooni mõju nüanssidesse süüvimine muudab ühtlasi käsitust reformatsioonist endast.

    1933. aasta 8. septembril, neitsi Maarja sündimise püha õhtul, asus väike grupp Eesti katoliiklasi teele Rooma poole. Pühas linnas paavsti audientsil sai neile kui „reformatsiooni saadikuile“ osaks eriline tähelepanu.1 Nad võeti vastu just nimelt kui reformatsiooni, mitte kui Maarjamaa saadikud. Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistamine Eestis kinnitab selle kujundi tabavust. Reformatsioonile pühendatud arvukad loengud,…
    Piret Lotman
    8 minutit
  • Eesti esiküljel

    Eesti esiküljel

    Kaarel Nõmmik: „Paremini töötavad ideed, mis pole väga otseütlevad ja tekitavad pigem küsimuse, miks just see ja mida sellega öelda tahetakse.“

    Ott Karulin
    12 minutit
  • Järgmised sada aastat
    Hirmul inimesel on kalduvus näha kõike valedes proportsioonides. Seepärast on väga tähtis, et riigi eesotsas valitseks tarkus. Vladimir Taiger. Peatada tuumavõidurelvastumine! Värviline ofsettrükk, paber, 1980. Eesti Kunstimuuseum
    ,

    Järgmised sada aastat

    On ilus mõelda, et oleme nii kaua elanud Euroopas suhtelises rahus, kuid ilusast mõttest ei ela ära, kui maailm on rahutu ning soovib muutust.

    Jüri Reinvere
    11 minutit
  • Eesti mõttelugu ajas ja ruumis
    Hando Runneli missioonitundest, eruditsioonist ja intellektuaalsest uudishimust kantud titaani töö on sarja käivitanud ja käigus hoidnud. Runneli visiooni eesti mõtteloo sisuga täitmisel võib pidada ühtaegu rahvuslikuks ja avatuks.
    Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

    Eesti mõttelugu ajas ja ruumis

    1995. aastast peale ehk 23 aasta jooksul on metronoomi järjekindlusega, pool tosinat köidet aastas, ilmunud „Eesti mõtteloo“ sarjas juba 138 raamatut.

    17 minutit
  • Eesti etüüdid
    Harry Duglas. Kastani tänav Tartus. ERM Fk 2060:122

    Eesti etüüdid

    I
    Eesti sai minu jaoks alguse kahekorruselise puumaja teise korruse kahetoalisest ahiküttega korterist Kooli tänavas. See asus kohas, mida minu hilisemad ülikoolikaaslased, kes siit nädalavahetuseks „linna“ Soome televisioonist „Dallast“ ja „Falcon Cresti“ vaatama sõitsid, varjamatu irooniaga „väikeseks puust linnakeseks“ pilkasid. Aga seda…
    Margus Laidre
    7 minutit
Sirp