Toeta

Sotsiaalia

  • Punk läheb eest ära
    Punk on eelkõige elurõõm, mitte niivõrd viha. Kui ei lasta elust rõõmu tunda, siis see tekitab loomulikult viha. Siis punkarid seda ka väljendavad; väljendasid 1987. aastal ja väljendavad ka nüüd.
    Väino Meresmaa

    Punk läheb eest ära

    Punki ei tasu üle politiseerida. See ei olnud 1980ndatel eesmärgipärane liikumine vaba riigi loomiseks, vaid eelkõige vabadus iseeneses, kandudes tollal võimsalt ühiskonda.

    Valner Valme
    5 minutit
  • Materdatud kaltsakatest perestroika-aja kangelasteks

    Materdatud kaltsakatest perestroika-aja kangelasteks

    Kui läänes punkarite keskmine iga aastatega tõusis, siis Eestis oli punk nõukogude ajal teismeliste mäss, keskkooliõpilaste spontaanne protest „arenenud sotsialismi“ surutise ja umbsuse vastu.

    Aimar Ventsel
    10 minutit
  • ,

    Meeletu muistne raamat – ükspaljuselt lõpmatu

    Hasso Krull on luulearvustajana ennekõike teenäitaja, õpetlik ja varjunditäpne kirjeldaja, kurja karvustamist tal peaaegu ei kohtagi.

    Aasta eest „Mõistatuse sillale“ kulka esseistikapreemiat kaasandes hellitasin lootust, et nii pääseb teos ka argisemate arutelude keskmesse, muudab ehk juubeli­juttude tooni, liidab ja lahutab ja lepitab ja lennutab. Kus sellega. Mine tea, ehk on see Krullile kergenduski – paraadkõnedes kipuvad katked taustatervikut kõnetamata õõnsalt kõmisema, väitlustes vale…
    Berk Vaher
    9 minutit
  • ,

    Tont ja vanapaganad

    Jan Assmanni kosmoteism ja kannatlik meel

    Üks tont käib ringi mööda Euroopat – monoteismitont. See jalutuskäik on kestnud juba paar aastatuhandet ega ole praegugi päris lõpule jõudnud, ehkki aeg näib ammu olevat küps. Monoteismi kõige tugevam mõju on ilmselt vaibunud, aga häda on selles, et tonte pole tegelikult kunagi olnud ainult üks: kontinendil on möllanud terve tontide armee, põhjustades lugematuid kon­flikte, kultuurilist ja etnilist genotsiidi, tagakiusamist,…
    Hasso Krull
    9 minutit

  • Pungifotograaf

    Arno Saar: „Algul pildistasin punkareid huvitava välimuse pärast, nende lugude kuulmise järel aga sellepärast, et nad ajalukku alles jääksid.“

    „Igal juhul ei ole siin tegemist asjaarmastaja juhuslike piltidega, vaid see on ühe küllaltki auahne autori terviklik välja­panek. Valitud maneeri üle võib vaielda, kuid ilmselt tajub piltnik selgelt oma kroonikumissiooni ja selliste meeste töö väärib toetamist.“ Nii on kirjutanud Arvo Iho 6. I 1984…
    Toomas Järvet
    5 minutit
  • Pikk tee kodanikurahvusluseni
    24. veebruari hommik Toompeal 2018. aastal.
    Piia Ruber

    Pikk tee kodanikurahvusluseni

    Iga ühiskond vajab mingit ideoloogilist sideainet, mis teda koos hoiaks, ühist keelt ja jagatud väärtusi.

    Indrek Jääts
    5 minutit

  • Üks roll

    Mõnikord on Trooja hobuse sees tõepoolest kingitus. Võib öelda küll, et Elina Netšajeva mäekõrgune võit – olgu see mägi pealegi kleidiriidest – konkursil „Eesti laul“ on kaua tehtud kaunikene.
    Oma roll on Netšajeva edus ka kindlasti esmakordselt 2013. aastal ETV ekraanile jõudnud noorte klassikalise muusika interpreetide võistlusel „Klassikatähed“, mida võib vaieldamatult pidada kõige enam (kui mitte ainsaks) kultuuriellu vahetult panustavaks (vs. teiste tehtule reageerimine) rahvusringhäälingu saateks. Toomas Velmet…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Võimaluse aken poliitikamuudatusteks
    Alates 2018/2019. õppeaastast Eesti ühte tugevamasse kooli, Gustav Adolfi gümnaasiumi esimestesse klassidesse enam katseid ei toimu.
    Wikimedia Commons

    Võimaluse aken poliitikamuudatusteks

    Võistluslik trügimine selekteerivate koolide uste taga ja koolide vabadus riisuda koor on sotsiaalselt kahjulike tagajärgedega.

    Triin Lauri
    7 minutit
  • Lääne tsivilisatsiooni esiletõus kui igavene mõistatus
    Francis Fukuyama näitab, et moodsal poliitilisel elukorraldusel on kolm alust: õigusriikluse põhimõte, võimekas riik ja oma kodanike ees vastutav valitsus. Tugev riiklus arenes ajalooliselt välja Hiinas, kuid liialt võimekas riik võib pikemas perspektiivis hoopis ühiskonna arengule pidurdavalt mõjuda, sest selle kõrval ei ole enam ruumi ei õigusriikluse põhimõtetele ega demokraatlikele institutsioonidele. Pildil väitleb Fukuyama Stanfordi ülikoolis T. H. Ilvesega.
    Stanford Center on Democracy, Development, and the Rule of Law (CDDRL)

    Lääne tsivilisatsiooni esiletõus kui igavene mõistatus

    Kui saaks ajas tagasi rännata ja külastada 1018. aastal Lääne-Euroopat, tekiks meil samasugune mulje, nagu näeksime mõnda sise-Aafrika arenguriiki praegu: ei toimivat õiguskorda ega efektiivselt talitavat riigiaparaati, tegelik võim on rikkurite ja jõumeeste käes ning mingeid võimalusi majanduslikuks ja intellektuaalseks progressiks…
    Tõnis Saarts
    9 minutit
  • Jalgpallikirjutuse lüngad
    Oskar Luts küsis 1929. aastal: „Ja kes siis õieti on meie rekordisööjate imetlejad ja austajad?“ ning leidis, et need on inimesed, „kel on vähe arenenud igasugused waimlised huwid, keda huvitab ainult toores jõud“. Romulus Tiituse joonistus Oskar Lutsust (1935).
    Virumaa Muuseumid SA, RM _ 2389 K 251

    Jalgpallikirjutuse lüngad

    Spordiajalugu on jäänud harrastusajaloolaste pärusmaaks, kelle töödele on iseloomulik liigne nostalgitsemine, vabanduste otsimine ning kuulujuttudel põhinev loomemeetod.

    Andres Must
    4 minutit
Sirp