Toeta

Sotsiaalia

  • ,

    Argitraagika XV – Vanaema, kured ei too lapsi

    Maailmalõpukell näitab 23.58, kuid meie ei keskendu igavikulistele väärtustele ega pinguta ellujäämise nimel.

    Kui laev hakkab põhja minema, olgu siis tegelikult või filmis, võib leiduda üks salgake stoikuid, kes selle asemel et päästepaatide pärast kakelda, rahulikult musitseerib. Iga elu on määratud lõppema. Miks mitte minna lõpule vastu rahumeelselt, otsides tasakaalu?
    Üheks põhjuseks valida teistsugune käitumisviis on lootusekübemeke, tibatilluke lootusekübe, et veel on võimalik ellu…
    Jüri Kolk
    3 minutit
  • Meie, võõrad
    Oma teise kodumaa integratsioonivõime suhtes on Julia Kristeva üpris positiivselt meelestatud. Prantsuse kultuuri ühtlustamisvõime, mis on osanud vastu võtta ja liita sajandite jooksul eri mõjusid ja etnoseid, on läbinud oma klassikalised katsed. Pildil vaade Champs-Élysées’ avenüüle Pariisis.
    Flickr Commons

    Meie, võõrad

    Ajad muutuvad ja võõrad muutuvad koos nendega. Kristeva „Võõrad iseendale“ ilmus 1988. aastal ja kolmkümmend aastat hiljem tundub raamat rahulik, alaku see pealegi efektselt: „Võõras: raevukramp mu kõris . . . .“ Maailm 1980ndate lõpul, kui idablokk oli lagunemas ja mõne meelest ajalugu lõpule…
    Maarja Kangro
    9 minutit

  • Kremli vananeva Sauroni silm

    Kui meil oleks vaja tühja koha pealt kibekiiresti formuleerida käitumisjuhend, kuidas Venemaa kõrval hakkama saada, ja käepärast oleks ainult Mihhail Zõgari raamat „Kõik Kremli mehed“, tuleks alustada aksioomist, et Putini Venemaa on reaktiivne riik: kõik seal viimase 18 aasta jooksul toimunu on „reaktsioon välisele ärritajale“ (lk 15). Sellisest aksioomist tuletatud väikese naabri välispoliitika peaks vältimatult lähtuma eeldusest, et pikaealisuse retsept on mitte toimida ärritajana. Suurema ärritaja selja…
    Ahto Lobjakas
    5 minutit

  • Üks roll

    Kuigi tundub, et Olümpia on pika ajaloo jooksul väsima ja värisema hakanud, parukas on viltu vajunud ja sitsid-satsid koidest puretud, ei ole enam seda hoogu ja elaani, seda suursugust ülevust, astub ta ikkagi vapralt lavale. Sedakorda Lõuna-Koreas, kus Sŏulis peeti 1988. aastal ka suvised olümpiamängud, mis tõid Eestile kaks kulda.
    Kõik olümpiamängud on erilised, kuid mõni neist on veelgi erilisem. Olümpiamänge võõrustav Pyeong­Chang soovib, et nimes kasutaks…
    Lea Larin
    3 minutit
  • Et karu ei nutaks
    Kui Turu oli 2011. aastal – nagu ka Tallinn – Euroopa kultuuripealinn, anti perearstidele patsientidele laiali jagamiseks 5500 teatripiletit. Seda, mil määral aitab kultuurielamus parandada krooniliste haigete enesetunnet või kiirendada rehabilitatsiooni, on uuritud mujalgi Skandinaavias. Pildil Saša Pepeljajevi lavastatud „Tantsiv torn“, mis kuulus mõlema kultuuripealinna programmi.
    Stanislav Moškov / Den za Dnjom / Scanpix
    ,

    Et karu ei nutaks

    Kas me oleme valmis selleks, et „Kultuur 2030“ peamine arutelu toimub erakondade vahel?

    Ott Karulin
    10 minutit
  • Meie väike saladus
    Kersti Kaljulaid: „Kahtlemata on Eesti heaoluriik: looduslikult sobilikus kohas, kus pole kliima kataklüsme; geopoliitiliselt on see küll veidi aktiivne regioon, aga ausalt öeldes, vaadates, mis mujal maailmas toimub, siis ei ole isegi ju selle üle põhjust kurta.“
    Piia Ruber

    Meie väike saladus

    Kersti Kaljulaid: „Ei pea olema teab mis rikas koht, et arvestada ühiskonna nõrgematega.“

    Rebeka Põldsam
    12 minutit
  • Ratas ei käi, sest raha pole
    Joonis 6. Riigieelarvelise tulu osa kogutulus. Majanduslikult iseseisvaim parlamendierakond on läbi aastate olnud IRL. Kuni 2015. aastani riigikokku mitte kuulunud EKRE ja Vabaerakond küll tõestasid, et ka riikliku rahastuseta on võimalik valimistel teatud edu saavutada, kuid see tähendab ühtlasi ka kohe eelarve-sõltuvusse sattumist.

    Ratas ei käi, sest raha pole

    Rahapuudusest tõukuv närvilisus on vähemasti osa seletusest, miks on Eesti erakondade käitumine aina metsikum ja lubadused ebarealistlikumad.

    Kaarel Tarand
    7 minutit

  • Post-sõnastik XL – Vampiirid

    Vampiiridest on kirjutatud sadu ja sadu erineva profiiliga uurimusi ning pole võimalik kõiki neid siinkohal üles loetlema hakata.1 Viidata võib vähemale ja lähemale. Näiteks eesti päritolu Ameerikas tegutsenud folklorist Felix J. Oinas on hauast ülestõusvate ja verest toituvate olendite päritolu ja käitumise kohta levinud legendidest kirjutanud suurepärase lühiuurimuse ning kuigi autor keskendub esmajoones slaavi uskumustele, sobib see artikkel meetodikindla sissejuhatusena teemasse tervikuna.2 Samuti on žanripoeetikast lähtuvalt…
    Janek Kraavi
    7 minutit

  • Üks roll

    Ideepuuduses haridus- ja teadusministeeriumi küll süüdistada ei saa. Alles see oli, kui kaaluti õigekirjavigade lubamist eesti keele riigieksami funktsionaalse lugemise osas. Idee sai palju vastukaja, enamasti taunivat, mistõttu lükati uuendus vähemalt aastaks edasi. Sel nädalal heitis ministeerium avalikkusele uue mõttekondi pureda.
    Nimelt on uue kõrgharidusseadustiku väljatöötamiskavatsuses kirjas plaan, et ülikoolidesse võiks õppima pääseda ka keskharidust tõendava dokumendita: „Muudatus võimaldab juhul, kui see on kõrgkooli vastuvõtutingimustes ette nähtud,…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Eesti maksusüsteemi suurimad küsitavused
    Soodustustest kasu lõikavad huvirühmad võivad teinekord olla üpris pisikesed, kuid kuna neil on palju kaalul, siis on nad väga aktiivsed ning häälekad. Nad kujutavad oma tagasihoidlikke kaotusi kogu majandust halvavana.

    Eesti maksusüsteemi suurimad küsitavused

    Varjatud astmelist tulumaksu võib senise ühetaolise tulumaksuga kõrvutades ju pidada veidi õiglasemaks, aga hinnaks on tõsine tagasiminek lihtsuses.

    Raivo Soosaar
    5 minutit
Sirp