Muusika
-
Enno Mattisen 25. III 1951 – 10. IV 2022
On inimesi, kellele mõeldes – ja nüüd, keda meenutades – libiseb üle näo naeratus. Ehk on seegi jälg, mille me kõik võiksime endast siia maha jätta. Olla selline, kes leiab ka halvas head, kellel jagub kiidusõnu millegi õnnestumise ja osavõtlikkust ebaõnnestumise korral, mitte ainult juht ja töökaaslane, vaid ka sõber, kes kunagi ei kadetse ega halvusta ja kuulab ära ka seisukohad, mis tema omadega alati kokku…1 minut -
Ene Naela ettekandes kõlas festivali ainus uudisteos, Mirjam Tally „Event Horizon“.Kris MoorKlavessiinimuusika kevadpidu
Klavessiinifestivalil ei piirduta klahvpillidega, vaid kaasatakse ka muid instrumente: tänavu olid kampa kutsutud kuue- ja seitsmekeelsed viola da gamba’d ning nelja- ja viiekeelsed barokktšellod.
5 minutit -
Kolme kandlemängija käes kõlas kontserdil kokku kuus eri kannelt. Fotol esinevad koos Eva Väljaots, Laima Jansone ja Maija Pokela.Annika Vihmann / Eesti Pärimusmuusika KeskusKolm kannelt kevadet värvimas
Kolm vägevat naist, kasvavast puust inimese käe läbi pilliks vormunud tükk loodust süles, näppisid pillikeeli, kutsudes oma viisidega kevadet.
4 minutit -
Tšellist Marcel Johannes Kitsel seisab ees kuninganna Elisabethi konkurss Brüsselis. Tema julgustuseks ja toetuseks oli vaiksel laupäeval korraldatud orkestri Helikunst kontsert dirigent Valle-Rasmus Rootsi juhatusel.Tiit MõtusTuult tiibadesse ja kirgastumist muusikas!
Valle-Rasmus Rootsi tagasihoidlik, kuid solisti suhtes väga paindlik dirigeerimisstiil lõi suurepäraselt toimiva koostöö, milles esines solisti ja orkestri kõnekaid dialooge.
4 minutit -
Theodor Singi (tšello) ja Sten Heinoja (klaver) energia ja muusikaline haare võtavad sõnatuks, niivõrd palju oli mõlemal märtsikuu jooksul ülesastumisi. Üks hingeminevamaid elamusi oli duo Sink ja Heinoja kontsert „Öö laulud“ Pärdi keskuses.Kaupo Kikkas / Arvo Pärdi KeskusValguse võlu
Kohutava kurjuse kõrval on palju headust, ka muusikaelus: ei ole peaaegu ühtegi kontserti, millega ei käiks kaasas moraalne või rahaline tugi Ukrainale.
6 minutit -
Vanemuise interpretatsioon rõhutab „Tristani ja Isolde“ teemaderingi ajatust, sest tegevustik ei ole asetatud konkreetselt piiritletavasse aega ega ruumi. Minimalistlikkus ja lakoonilisus toonitavadki ajastuülesust ning isegi tabavad kostüümid ei anna ajastu määratlemiseks liialt selgeid suuniseid.Heikki LeisMaailm kui arm ja surm
Vanemuise „Tristani ja Isolde“ loodud õnnis tundmus kaob teatrisaalist välja astudes nagu hingeõhk huultelt, sest tekib tunne, et midagi jäi saali maha.
7 minutit -
Kuu pihta pannud nelja vanderselli osas olnud Jakob Tomson, Wanli Deng, Andreas Lahesalu ning Joonas Käsper, kellel oli Carl Orffi ooperi „Kuu“ tegevustikus kandev roll, näitasid end võimekate noorte näitlejatena, kes kergesti meelitasid publikust naerupahvakuid välja.Rasmus KooskoraSuur väike maailmateater
Carl Orff armastas muusikateatrit põhjusel, et sellega jõudis ta kõige laiema publikuni. Ka see ettekanne oli EMTA suure saali rahvast täis meelitanud.
5 minutit -
Kristiina Poska ideed ja fraasid on selged, rütmiline muster ere ning muusika kulgemine peenekoeline ja seikluslik. Ideaalse orkestritasakaalu, hõrkude tämbrite ja detailide tajumine näib olevat talle sünnipäraselt kaasa antud ning muusikalist kulgu katkestamata suudab ta tabada hetke ja peatada aja.Kalev Lilleorg / Eesti KontsertLoodusidüll ja vetejumala müristamine
Ülo Kriguli teose laineid kujutav ülesehitus ja filosoofiline mitmekihilisus ühes kaasahaarava rütmimustriga näitas Flandria Sümfooniaorkestrit väga intensiivse ja erksa kollektiivina.
6 minutit -
Sõna „muusika“ on aheldanud muusikud plastse ning ebameeldivalt kleepuva ja veniva tähendusloome sisse. Muusika on saanud sõnast määratuks ning see määratlus ei passi heliga tegelevaid isikuid kirjeldama, leiti „Biotoopia“ vestlusringis, kus osalesid Gregor Kulla ja Aurora Ruusi (istuvad fotol servades) juhtimisel (vasakult) Taavi Kerikmäe, Liisa Hirsch ja Toomas Siitan.Peeter LauritsMiks on muusika?
Kes oli see tüüp, kes puhus mammutivilet? Kas muusik, interpreet või helilooja? Et mõista, kes ta oli, on põhjust jõuda selgusele selles, mida ta tegi.
9 minutit -
Raivo Hiiemaa tõdeb, et pillimeister peab olema eelkõige luust ja lihast inimene, aga muusikaline kuulmine võiks olla ning kannatlikkust peab olema. Kõige tähtsam on aga kutsumus.Andres TeissKärsitusega pillimeister kaugele ei jõua
Raivo Hiiemaa: „Pillimeistri tööd peab tahtma teha, sest pillimeistriks arenemine on pikk protsess, milles mängivad rolli väga paljud tegurid.“
10 minutit
