-
?Meie duo kavas olid H. Kareva Sonaat altsaksofonile ja klaverile nr. 1, P. Sancani ?Lamente et Rondo? ning E. Denissovi duosonaat; kvartetipooles Mozart, Nilsson, Webern ja Dalecardia. Kontserdipaigad Karlstad ja Västerås Rootsis, Larvik ja Notodden Norras, Tallinn ja Pärnu, Madona kultuurikeskus ja Riia Wagneri saal Lätis, Bir?ai loss ning Vilniuse filharmoonia kammersaal Leedus.? Järgnevalt muljeid Ivo Lillelt ja Jorma Tootsilt.
Maraton on lõppenud. Kus oli kõige…
-
Tema sünnipäeval mängiti Kadrioru lossis ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas kontsert, mis kõige paremal võimalikul viisil kandis varalahkunud muusiku mälestust. Kava koosnes kahest suurvormis kammerteosest: esiteks Peteris Vasksi kaheksaosalisest ?Episodi e Canto perpetuo? (1985) viiulile, t?ellole ja klaverile (Hommage a O. Messiaen) ning siis Olivier Messiaeni kaheksaosaline ?Quatuor pour la Fin du Temps? (?Kvartett aegade lõpust?, 1941) viiulile, klarnetile, t?ellole ja klaverile, mille esituse pühendasid interpreedid Rein Metsa…
-
Ning tema loominguga Helsingi Linnaorkestri kontsert ka algas, kui avaloona hakkas kõlama Segerstami ?Three Confetti from After Eighty?. Ilma dirigendita kummatigi, kuna seda teost nimetab autor stiili poolest ?vabalt pulseerivaks?, mis annab mängijaile aleatoorikalaadse rütmilise vabaduse. Dirigendi puudumisele vaatamata oli orkestri koosmäng kõlaliselt hästi distsiplineeritud, vähemalt dünaamikaaktsentide kollektiivsel kujundamisel ning ka ühistõusudel kulminatsioonides. Samas mõjus lugu nii oma helikeele kui flegmaatilise karakteriga võrdlemisi üheplaaniliselt ja amorfselt,…
-
Esimene suurem edu tuli ?T?aarda?i vürstinnaga? (meil tuntud ?Silva? nime all), 1915. aastal. Järgnesid ?Bajadeer? 1921, ?Krahvinna Mariza? 1924, ?Tsirkusprintsess? 1926, ?Montmartre?i kannike? 1930 jne. Kuna Viinis oli Franz Lehár saavutanud 1905. aastal oma ?Lõbusa lesega? meeletu menu, polnud Kálmánil tema kõrvale astuda just kerge. Kuid Kálmán saavutas oma kaunite meloodiate, ungari rahvamuusika temperamentsete rütmide ja emotsionaalselt väga mõjusa mustlasprisma sissetoomisega kindla võidukäigu. Kestma on jäänud…
-
18. III oli võimas, aga täiesti tavatu kontsert Pärnu kontserdimaja suures saalis, kus laval Pärnu Linnaorkester peadirigent Jüri Alperteni juhatusel, isegi rohkem ? see oli multimeediaetendus. Kavas eesti filmimuusika, mis visualiseeritud videomontaa?iga vastavatest filmidest. Kontserdi pealkiri ?Põgene, vaba laps? seostus rohkem hoopis kevadise koolivaheaja algusest tingitud laste nädalase koolivabadusega kui ?Viimse reliikvia? sü?eeliiniga.
Hästi komponeeritud kavas Margo Kõlari patriootlik muusika filmile ?Nimed marmortahvlil?, edasi Veljo Tormise…