-
Kõnealuse festivali teemaks oli ?poogen? ja peab ütlema, et tänavu jõudis minule esimest korda üldse kohale, et festivalil on ka teema. Võib-olla olen juba festivali kaosega niipalju harjunud, et mingi üldistav tasand ei jää enam selle varju. Aga eks tuli selleaastane teema ka oma olemuselt kuidagi esile ? millegipärast on nii, et ka ansambli kontekstis kipuvad just viiuli perekonda kuuluvad pillid kuidagi silma ja kõrva jääma.
Piiride…
-
Kuressaare ooperipäevad on oma lava teistpidi pööranud: algul paiknes see piki müüri, nüüd enam müüre kaasa haarata ei saa. Vabaõhulavastuse suurim pluss on aga see, kui lavastus keskkonna mõjul võidab, mitte ei kaota. See aga eeldab lavastajalt statsionaarivariandi ümberkohendamist ? ja seda oleks nii loominguline inimene nagu Mati Unt võinud oma ?Deemoniga? ka teha. Mõelda vaid, kui Deemon oleks ilmunud või seisnud kõrgel müüri peal ?…
-
Meie muusikakultuuri üheks fenomeniks on teatavasti võimas rühm maailmatasemel dirigente. Enamik nende tegemisi leiab aset merede ja mägede taga, tavaliselt metropolides, mis kuhjavad kokku kaunite kunstide hiilgust. Pigem reegli kui erandina on neil raja taga ?oma? orkester või isegi mitu, kus nad on peadirigendiks või muusikadirektoriks. Legendaarne on olnud Neeme Järvi töö Göteborgi orkestri rahvusvahelisse tippu viimisel, värvikaid näiteid tema ja teiste Eesti dirigentide viljakast partnerlusest…
-
4. augustil esines Nigulistes belgia organist Edward De Geest. Kava esimese poole täitis Johan Sebastian Bachi orelilooming, teises pooles kõlas XX sajandi Euroopa orelimuusika.
Belgia külalise Bachi tõlgendustes torkas otsekohe silma jäigavõitu, pateetiliselt jutlustav kõneviis. Vähemasti kahes esimese teoses (Prelüüd ja fuuga c-moll, koraaliprelüüd ?Erbarm dich mein, O Herre Gott?) lõi selle mulje meetrumisümmeetria rõhutamine koos raskepäraselt pidulike retooriliste aeglustustega. Luterlus muidugi ongi mõne teise religiooniga võrreldes…
-
Koos Erkki Rautioga saabus Pärnusse legendaarne instrument, XVII sajandist pärit Cremona meistrite perekonna Amati t?ello. Ka selle instrumendi ajalugu on hästi põnev. Saksa t?ellovirtuoos Friedrich Wilhelm Grützmacheri (1832 ? 1903) omandusse kuulusid Amati ja Stradivari t?ello. Yrjo Selin õppis Grützmacheri juures ja Amati liikus läbi tema kuni Selini õpilase Rautioni. Olen saanud seda pilli näha, kuulda, katsuda ja isegi sellega häält tekitada ning sellest tegevusest tekkiv…
-
Mozarti ja Salieri muusika filmiga ühendamine on üks lihtsamaid teid ja kindla peale minek. See-eest ei tekita aga kahtlusi sisus ega mõju kommertslikult. Kontsert oli tõesti hea ja seda nii ideelt kui teostuselt.
Nii filmist kui esitatud muusikast jäi kõlama sama sõnum. Põhjused, miks kumbki helilooja piisavat tunnustust ei saanud, olid need, et Salieri oli liig tavaline ja omas ajas kinni, Mozart jälle liialt sellest ees. Muusikast…
-
Nende eesti publikule tuntud märkide seas üks omanäolisemaid on ansambli Vox Clamantis kooslus organist Aare-Paul Lattikuga. Kuigi Vox Clamantise uuemad projektid on seotud pigem Küberstuudio ja mitmete eesti jazzmuusikutega, oli 2. augusti kontsert orelifestivali raames otsekui tagasivaatepilk aastate taha. Vox Clamantise juht Jaan-Eik Tulve tuli juba seitsme aasta eest välja projektiga, mis rõhutas Arvo Pärdi loomingu seotust varajase muusika ja gregooriuse koraaliga. Kindlasti ühendab Pärdi loomingut…
-
Noor laulja Merle Silmato on lõpetanud Eesti muusikaakadeemia 2001. aastal Urve Tautsi käe all ning Sibeliuse akadeemia 2004. aastal Anita Välkki juhendusel. Merle Silmato ei pelga konkursse: ta võttis osa kõrgetasemelisest Mirjam Helini konkursist juba aastaid tagasi ning võitis 2001. aastal III preemia Klaudia Taevi nimelisel konkursil Pärnus.
Merle Silmato karjäärileht ei ole ei pikk ega kirju, kuid seda perspektiivikam. Temast õhkub professionaalset pühendumust, mille tunnistuseks kõnealuse…
-
Raimo Kivistiku korraldatud XIII Rapla kirikumuusikafestival (22. VII ? 7. VIII) algas suurejooneliselt, avakontserdil tuli Rapla kirikus Tõnu Kaljuste dirigeerimisel esiettekandele Enn Võrgu (1905 ? 1962) mammutoopus, 44 numbrist koosnev neljaosaline oratoorium ?Valvake!? (?Vigilate?). Pea poolteisetunnise piibliainelise suurteose saamislugu on sama tähelepanuväärne kui selle nüüdne esmaesitus. Nimelt oli helilooja aastatel 1950 ? 1955 punavõimurite tagakiusamise eest Viljandimaal maapaos, kus valenime all elades kirjutaski oma suurima teose.…
-
Avakontsert-vaatemäng ?Silla loomine?
Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel ja Kadri Hunt põimisid oma kavas gregooriuse laulu eesti rahvalike koraalidega. Vaatamata erinevustele, on neil kirikuviisidel üllatavalt sarnaseid jooni: lähtumine tekstist, rohked kaunistused, hingestatud jutustav laad. Kui gregooriuse koraalide hõljuvad melismid jäävad nagu õhku rippuma, meenutades kõrgustesse pürgivate gooti katedraalide teravatipulisi võlve, siis meie lauludel on maisem iseloom, need jõuavad pärast lühemaid keerutusi maa peale tagasi. Ladinakeelsete laulude vahele…
