-
Ralf Långbacka (Soome) lavastatud “Othello” süvendas mõtet, et ooper on žanr, mis toimub kahjuks peaaegu ainult traagika toel. Klassikalise ooperi faabula on alati seotud mingi alatusega ja heade tegelaste hukkumisega. Ja enamasti ongi keskmine ooperilavastus vähegi huviga vaadatav alles siis, kui tegevus omandab tagasipöördumatult traagilised jooned. Osalt on see tingitud inimese vastuvõtlikkusest halvale – negatiivne emotsioon on alati tugevam ja seetõttu laval ka kergemini väljendatav. Traagika…
-
Arvo Pärti on korduvalt nimetatud maailma tuntuimaks ja tunnustatuimaks eesti heliloojaks. Ka kosmopoliidiks, müstiliseks minimalistiks, elitaarseks heliloojaks, geeniuseks, eesti muusika üheks suuremaks elavaks klassikuks. “Superlatiivid lendasid nagu kärbsed meepoti ümber,” ütles selle kohta üks teine eesti klassik. Vastukaaluks on Pärti aga süüdistatud ka kitšilikkuses ja liigses lihtsuses.
Lihtne ja geniaalne pole vastandid. Arvo Pärt on pälvinud mitmeid preemiaid ja aunimetusi, millest viimased on aasta helilooja nimetus (USA…
-
Euroopas külastatud kuurortide eeskujul alustas Urban Hiärne tervisevete otsinguid ka Rootsis. 1678. aastal kroonis otsinguid edu ja ta võis kinnitada, et Medevis leiti “puhas ja väge täis allikas subtiilse ja täiusliku mineraalveega”. Neli aastat juhatas Urban Hiärne Medevis arstina tervisevee joomist. Tema osava teavitustöö ja reklaamtekstide tulemusena sai Medevist üks Rootsi kõrgseltskonna meelispaiku. Muide, terviseveeharrastus ei läinud mööda ka Eestist: Tartu (Pärnu) ülikooli meditsiiniprofessor L. Mikrander…
-
Et mingi kauge ja pisike Eesti on Jaapanile sümfoonilise muusika traditsioonis tundmatu koht, tegi meie ülesande peaaegu üle jõu käivaks. Pealegi alustati vallutusretke kõige suuremast kindlusest, 947 kohaga Jaapani prominentseimast saalist Tokyo Opera Cityst. Alles hiljuti esines seal menukalt Tiia Loitme oma Ellerheinaga, aga see on ikkagi meie äraproovitud koorikultuur, mis juba tõusva päikese maal omaks võetud.
Šimkus on fenomen
“Moraalse julguse” ja “füüsilise vapruse” võiks üldse panna…
-
Ütleme nii, et muusika võib mõjuda mitmeti, olenevalt kuulamise viisist. Üsna reljeefselt, kuid mitte siiski lõpuni lahknevalt, eristuvad “emotsionaalne” ja “esteetiline” mõju. Viimane sünnib eelteadmusliku kognitsiooni (muusikateooria, esteetilised kaanonid, isiklikud kogemused jne) ning vahetu meelelise materjali koostöös, tulles esile üksnes teatud kuulamispingutuse juures.
Esimene aga, kujutades endast vaid pooleldi teadvustatud reaktsiooni (põhinevana kultuuril ja individuaalsetel iseärasustel), ilmneb alati, kui ka muusikat pelgalt kuuldakse, moodustades naiivse kõrva jaoks…
-
Arvo Pärdi 70. sünnipäevale pühendatud rahvusvaheline festival algab tema sünnipäeval, 11. septembril Rakveres. Mõistagi pole kohavalik juhuslik, on ju helilooja üles kasvanud ja koolis käinud just selles linnas, ka on ta Rakvere aukodanik. Ent festivali areaal ei piirdu vaid kõnealuse linnaga: Pärdi loomingut saab järgmistel nädalatel kuulata ka Tallinnas, Tartus, Pärnus ja helilooja sünnilinnas Paides.
Eesti kõige tuntuma helilooja Arvo Pärdi 70. sünnipäeva tähistatakse tänavu paljudes riikides…
-
Tango tähendus Põhjamaades on ehk ühtmoodi mõistetav soomlaste puhul, kes võivad sellest kui tantsust lausa hullusse sattuda, ning teiselt poolt meil Eestis Villu Veski (saksofon) ja Tiit Kalluste (akordion) sidusamas koostöös, kes ise käinud Argentinas tango kui muusikanähtuse varjatumaid radu avastamas. Ja kindel see, et on, mida avastada ning kuulajaini tuua.
Need avastusretked on jälgitavad ka kõnealusel plaadil “Mi tango en Buenos Aires”, mis salvestatud live’ina Estonia…
-
Nimelt toimetati helilindivooru järel esimene mänguvoor paralleelselt Moskvas ja Hamburgis, kummaski 20 väljavalitule, teise vooru Kaliningradis pääses vastavalt 10 (meilt Aare-Paul Lattik) ja 9 (Ulla Krigul) ning lõppvooru septembri alguses 6 võistumängijat. Aare-Paul Lattik saavutas III koha, Ulla Krigul jäi napilt oma VIII kohaga finaalist välja. Nii mõlemad esimese vooru žüriid kui Kaliningradi kohale kutsutu olid rahvusvahelised ja erineva koosseisuga, kus kaasmaalane laua taga orelipuldis pingutavaid…
-
ERSO märgib juba aastaid suve lõppu kontserdiga Tallinnas Eesti Metodisti kirikus ja see toimib nagu mõnusalt sissejuhatav ERSO sõprade taaskohtumine vahetult enne ametliku kontserdihooaja algust. Mingil seletamatul kombel on sellel taval pea rituaali maine – sealt ei tohi küll puududa. Ning kui sõnadeta kokkulepe sõprade ja ERSO vahel on olemas, ei pääse üldse maksvusele ka tegelikult segavad asjaolud nagu nummerdamata kohad, lava puudumine, orkestri paigutuse probleemid…
-
Aeg-ajalt kerkib ikka küsimusi, et miks “akadeemiline kammermuusika” ja mis see “mitteakadeemiline kammermuusika” siis on. Ega siin lihtsaid ja objektiivseid vastuseid ei leiagi, kuigi assotsiatsioone tekib terve hulk. Näiteks, et kreeka kangelase Akademose järgi nimetati akadeemiaks Ateena läheduses paiknevat harjutusväljakut (lõbuhiis), akadeemiateks on kutsutud ka avalikke kontserte aastasadu tagasi ning tänapäevalgi; akadeemia on levinud kunstikõrgkoolide nimetustes, aga ka sõja- ja merekoolide kõrgemate astmete puhul.
Sõna “akadeemiline” viitab…
