-
Festivali “NYYD ‘05” paljude projektide seas oli prantsuse ansambli Les Temps Modernes esinemine kahtlemata maiuspalaks kõigile neile, kes oskavad hinnata sünteeshelide amalgaami akustilise muusikaga multimeedia garneeringus. Kontserti raamistasid esimese ja viimase teosena festivali teise helilooja-peakülalise (Brett Deani kõrval) Tristan Murail’ (1947) kompositsioonid. Murail on koos Gérard Griseyga (ka tema loomingut sai sel kontserdil kuulda) spektraalmuusika koolkonna rajaja, teisisõnu, ta süveneb oma helimaailmas tämbrilistesse peenstruktuuridesse. Ka Murail’…
-
Beethovenhallesse tuli tõeline orkestrite paraad, kuni 2. X kokku 65 üritusel moto all “Liberté” – Beethoveni sidemed Prantsuse kultuuriruumiga. Avakontserdil oma Beethoven Orchester Roman Kofmani käe all, siis Prantsuse Raadio FO, järgnevalt New Yorgi Filharmoonikud Lorin Maazeli ja Deutsche Kammerphilharmonie Bremen Paavo Järvi käe all. Samas ka vaid prantsuse muusikaga tulnud Prantsuse Rahvusorkester peadirigent Kurt Masuriga; Berliini Raadio SO, solistiks Julia Fischer; lõpetas Baieri Raadio orkester…
-
“NYYDi” kavas “WARP Works ja XX sajandi meistrid” olid kokku köidetud aastakümneid nüüdismuusika interpreteerijana ilma teinud London Sinfonietta (kaheksateist instrumentaalsolisti ja kaks Sound Intermedia elektroonikut) ning elektroonilise klubimuusika firma Warp. Kunstiliseks sihiks oli igikestev XX sajandi projekt: helikunsti(de) “piiriületus” ja dialoog.
Avangardi meistritest olid kavas György Ligeti (“Sümfooniline poeem 100 metronoomile”, Kammerkontsert), Conlon Nancarrow (Etüüd), John Cage (sonaadid ettevalmistatud klaverile), Karlheinz Stockhausen (“Spiraal” saksofonidele, lühilaineraadiole ja live-elektroonikale)…
-
Läinud reedel esietendus Tartu Sadamateatris Horace McCoy romaani “Äraaetud hobused lastakse ju maha?” ainetel valminud tantsulavastus “Tantsumaraton”. Väljakuulutatud “tantsulavastus” osutub ent antud juhul küll liig kängitsevaks žanrimääratluseks, kuna õieti oli seesinane täielik Gesamtkunstwerk, mitmesuguseid piire lõhkuv häppening, mille eripalgelisus ilmnes juba tegijate koosseisus. Nimelt võttis too vaimusünnitis kuju tänu Mai Murdmaa lavastaja-, kunstniku- ja koreograafitööle, Rainer Jancise heliloomingule ja stuudiotööle, Jaan Toomiku videoinstallatsioonidele, Vanemuise näitlejaile ning…
-
“Ajaloo ilu” on esinduslik üritus, mille käigus esitatakse Bachi kõik ühe ja kahe klavessiini kontserdid erinevate solistidega, kahtlemata suurejooneline ja tänuväärt ettevõtmine.
Kui hommikupoolikul kohtasin kurbliktõsiste nägudega inimesi, kel kodanikukohust täites tuli valida halva ja vähem halva vahel, siis õhtu tõi rõõmsat kinnitust, et väärt kunst toidab – köidab inimesi ikka ja alati, pakub meelerahu ning ülendab hinge.
Taas võis ka tõdeda: Bachi muusika on võrratult sügav, meisterlikult…
-
Tartu Sadamateatri mustas kastis rambivalgust näinud Mai Murdmaa uuslavastus “Tantsumaraton” tõi visuaalsesse välja kaks mõjukat kujundit – jalad ja tuvid (Jaan Toomiku videoinstallatsioonide sooloosa), teadvusesse aga veel ühe ja kõigest tugevaima – muusika. Koreograaf ise on helimaailma oma elus kõikidest kunstidest sügavaimaks pidanud ja seni loodud tantsuteostega seda mõtet sakraliseerinud, ning uus tantsutükk on selle elav kinnitus. Tantsu ilma muusikata, kas või hingelduste, vaikuspauside ja kontsarütmide…
-
Leedu teatrist on viimasel kümnel aastal räägitud päris ohtralt ja tihti just rahvusvahelise edu raames. Tõesti, leedu teatrit kutsutakse sageli teatrifestivalidele ning nende lavastajaid nagu Eimuntas Nekrošiust või noorematest Oskaras Koršunovast teatakse. Tunnistan, et ei olnud senini leedu teatriga eriti kursis: vaatajaportfellis istus mitu aastat üksikult “Draamal” nähtud Nekrošiuse “Othello”, millele sel suvel lisandus Tampere teatrifestivalil mängitud noore Ivaskevičiuse “Malõš”. Seetõttu ei oska ka väga kommenteerida…
-
Kanada sopran Barbara Hannigan multimeediaooperis “One”: teemaks vastandumine iseendaga, identsusekadu. reklaamfoto
14 aasta eest käima läinud festivali “NYYD” ülesanded on olnud suuresti endastmõistetavad. Need on parim kättesaadav valik meie aja olulisest heliloomingust kodutandril ja laias ilmas; puutepind maailmatasemel interpretatsioonikunstiga; rahvusvaheline kontekst, keskkond arenguks, kvaliteediks heliloojatele ja interpreetidele; noorte erialane suhtlemine tippklassi muusikutega teistest kultuuridest; kuulajarühmade lisandumine; foorum, mis genereerib koostööd, ühendab ideid; tänapäevase, dünaamilise kultuuripaiga maine Euroopa…
-
“Meedium”
“Meediumis” sünnib tragöödia, kus isiksus heitleb kahe maailma, reaalse maailma, mida ta ei mõista, ja irreaalse maailma, millesse ta ei usu, vahel. Muusikaline materjal on tonaalne, kohati kasutab helilooja paralleelseid akorde selge ja lihtsa tonaalsuse baasil (lausa rahvalaulu “Oo, must luik”), samas jahmatavaid dissonantse, millised viivad kuulaja õudsesse ning ebatervesse õhustikku. Lavateos tervikuna on parimas mõttes teatraalne: siin on puccinilikku Itaalia ooperi tõepärasust ja tundelisust ning…
-
Soome noore helilooja Juuso Voltti (1975) teose “Retpo kileh” (2005) esituskoosseis oli võrreldes teiste ansamblitega küllalt ebatraditsiooniline – viiul (Gerhard Lock) ja helilooja ise elektroonikapuldi taga. Kombineerides viiulimängu tänaste tehniliste võimalustega saavutati väga omapäraseid kõlavärve ja akustilisi efekte.
Teose nimetus suunab mõtted kõigepealt sellele, millisest keelest on lugu oma pealkirja saanud. Esimesena tulevad pähe heebrea või araabia keel. Selleks aga, et taibata pealkirja tähendust, tuleb appi võtta…
