-
Loomulikult pole Küberstuudio meil Eestis praegu ainus loominguline kollektiiv, kes sünteesib akustilist ja elektroakustilist muusikat muude kunstivaldkondadega, kuid tänu Monika Mattieseni interpreedi-meisterlikkusele (samad sõnad ka Margo Kõlari teostatud elektronsfääri aadressil) on latt tõstetud, kas või juba esitatavate teoste taseme poolest, vägagi kõrgele. Tõsi, ega Küberstuudio puhul ei pruugi kõik projektid alati sujuda ühtsel tasemel kõikides parameetrites – mõni audiovisuaalne lahendus võib meelde jääda rohkem auditiivses, teine…
-
Üks iseloomulik seik oli tolle teosega ka. 1962. aastal oli Moskvas noorte heliloojate konkurss, millel oli mitmeid Eestist saadetud teoseid – ja kõik said esikohad. Mäletan, et Tormiselt oli seal midagi ja Pärdi “Lastekontsert”. Iseenesest väga head lood. Aga minul oli tollal formalisti kuulsus, eriti Moskvas kritiseeriti mind selle eest. Ja meie kultuuriministeeriumist öeldi, et selle teosega ei tohi minna üleliidulisele konkursile, et see kompromiteerivat meie…
-
Sten Lassmann koos viiuldaja Rūta Lipinjaitytėga esitab Martinů Kammerkontserdi klaverile, viiulile, löökpillidele ja kammerorkestrile. Kuulda saab veel Raveli G-duur Klaverikontserti, kus solistiks Peeter Laul ja Chick Corea Klaverikontserti nr 2 Vestard Šimkuse esituses. Kavade kokkuseadmisel tundub olevat ühtset maitset ja püüdu natuke vältida „iga päev” kõlavaid teoseid. Eesti muusikat see sari ei puuduta.
Niisiis esines esimesel kontserdil Tallinna Kammerorkester, dirigeeris Juha Kangas, solistiks oli Irina Zahharenkova, kelle esituses…
-
Nendes sõnades sisaldub enesestmõistetav tõde. Iseasi, kuidas kellelgi seda tõde õnnestub realiseerida. Kui palju on võimalik ühel või teisel kunstnikul, olgu see koorilaulja või orkestrant, leida leivateenimise ameti kõrval aega ja energiat enese vormishoidmiseks, partnerite kaasamiseks, ühiste harjutamisaegade ning ruumide rentimisel finantside leidmiseks! Kuni ollakse tudeng, on see kõik tasuta käes. Hiljem vaata, kuidas ja kas oskad olla ka enda mänedžer! Neid mõtteid ärgitas väljendama väga…
-
Arvan, et ma eriti ei liialda, kui ütlen, et Johannes Brahmsi (1833–1897) Viiulikontsert D-duur op. 77 (1878) kõlas Goldfeldi ettekandes imetlusväärse mängutehnikaga ja sugestiivsest muusikasse sisseelamisest kantuna. Mõistagi sai see õnnestunud esitus võimalikuks tänu solisti ja dirigendi ühel lainepikkusel koosmõtlemisele.
Suure instrumentaalkontserdi lavastamine algab tavaliselt ekspositsiooni lavastamisest ja Brahmsi Viiulikontserdi puhul on see kahtlemata nii – Allegro non troppo pateetikavarjundiga sissejuhatus mõjus solisti peapartii omamoodi emotsionaalse hüppelauana. Goldfeldi…
-
Ruusmaa koreograafia on häbenematult ajanud narratiivse moderntantsu rida, tal on alati midagi jutustada või näidata. Ja kui need senised „jutud” on olnud kuidagi etteantud teemal (näiteks „Don Juani pidusöök” eri heliloojate don Juani teemalisele muusikale või ühisprojekt Jaapani koto-mängijaga), siis sedapuhku on Anu ise loonud naise ja looduse teemadel etenduse.
Teine aspekt on koostöö muusikutega laval. Tantsijate sõnavaras on muusika kohta selline väljend nagu „taust”. Ja seda…
-
Siit edasi tahan pisut arutleda igivanal teemal, et mis see „akadeemiline” siis ikka on. Ei mäleta, kus on ära toodud selline võrdus: akadeemiline = tõepärane. See kõlab tõepäraselt, kuigi lihtsam on arutleda teemal, et mis ei ole akadeemiline. Kindlasti ei ole akadeemiline totaalne segadus kavalehel. Kava esilehel on ära toodud Baltic Baroque’i sellel kontserdil esinejad. Võib ju arvata, et esimesena toodud Grigori Maltizov (flööt) ongi ansambli asutaja…
-
Kuigi vorm pole sisule veel järele jõudnud, publik oli endiselt akadeemiapõhine ja konverentsil ka suhteliselt napp, on midagi olulist korda saadetud. On olemas baas edasiseks kasvuks ja laienemiseks. Mitte et eesti kultuuripildis veel üht üldkülastatavat festivali ilmtingimata vaja oleks. On ju tegijate prioriteet ikkagi eelkõige oma tudengite elu huvitavamaks teha. Aga siin on potentsiaali teha oma üliõpilastega midagi sellist, mis ka laiemalt korda läheb.
Konverentsimõte oli hiilgav.…
-
Umbes nõnda see lugu igatahes oli, sest ega ma seda juttu täpselt ka ei mäleta. Kuid mõte on igatahes selge: inimese soov kuulata just sellist muusikat, mida süda ihkab, on igiammune. Ja kui ei saavutata seda loomulikul viisil, siis ehk vägisi ikka. Muudaks muusikat geneetiliselt ja süda oleks rahul.
Haned rivis mõistatus
On sügis ja kui seda muidu ei taipa, siis piisab pärastlõunal minna õue, tõsta nina vastu…
-
Juba esimestest oopustest peale kannavad tema teosed erksa maailmataju pitserit, püüdu uute kõlamaailmade (eeskujuks impressionistid, Skrjabin) ning eheda, loodusemüstikast ja maagiastki tulvil rahvalaulu poole. Suur meloodiaanne, muusikaliste mõtteleidude tohutu, lausa geniaalne rikkus ja värviküllus, haruldane võime justkui meelevaldsete harmooniliste järgnevuste kaudu süvitsi meeleoludesse sisse minna – see on Mart Saar. Ta oskas targalt ja tundlikult leida uusi, väga isikupäraseid teid nii harmoonias, vormis kui tunnetuslaadis.
Heliplaat, mis…
