$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Maailmas, kus aina kiirustatakse ja kus meie meeled on infotulvast killustatud, on ülimalt vajalik nautida vastukaaluks hetke, lubada rahulikul kulgemisel end kanda.

Kuidas leiab muusika inimesed siis, kui nad seda vajavad? Või hakkab muusika alles siis kõnetama, kui igatsus tähenduse järele nii suur on?

Kui mõnel puhul sobib mainida, et kõik teed viivad Rooma, siis seekord võib öelda, et mõnikord viivad teed ka Revalisse.

Paratamatult kummitab klaveritriot looma asudes alaline risk, et valmib hoopis klaverisonaat kahe segajaga, kellele tuleb ka midagi pisutki olulist kätte anda.
Poiste- ja meestelaulu edendamisega hoitakse au sees isamaalisust ning meeskooride konkurss on selle eesmärgi püüdlemiseks parim moodus.

Tõnu Kõrvitsal ja Doris Kareval on õnnestunud luua laulutsükkel, mis on oma sügavas olemuses nii sissepoole pööratud ja inimlikult intiimne, et lõikab kuulajale hinge.

Toivo Tulevi loomingu puhul äratab sügavat austust tema pidev loominguline otsingujanu, lahtilaskmine saavutatust ning avatus uuele, mis tahes kujul see end talle siis ka ei ilmutaks.

Eesti muusika nädala fookuses on soolo- ja kammermuusika ning sel aastal valiti Eduard Oja, Rudolf Tobiase, Mati Kuulbergi ja Rein Rannapi oma.

Kuigi Grünbergi „Om“ ei ole otseselt meditatsioonimuusika ega mõeldud sihipäraselt meele või hinge tervendamiseks, juhib see kuulaja sügavamale enesesse vaatama.

Kontserdisaalist sain kaasa veidravõitu kerge tunde, mille varjus hiilisid sünged mõtisklused ühiskonna tulevikust.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.