-
Sa oled kas sihilikult või tahmatult hoidnud silma (kõrva) peal paljude heliloojate loometeel, jälginud nende kujunemist ja muutumisi. Kas kellegi kujunemises on olnud midagi eriliselt üllatuslikku, ootamatut?
Silma peal olen hoidnud nii sihilikult kui ka tahtmatult ja olen ammu taibanud, et kõik küpsevad ja muutuvad nii üliõpilastena kui ka hiljem – mõni kiiremini, mõni aeglasemalt. Kuidas keegi muutub üksikasjus, ei tea nad ise ka ette. Päris…
-
Oma esimese kontserdi tegi In Spe täpselt 30 aastat tagasi, detsembris 1979 toonase TPI aulas. Mäletan, et see mõjus millegi täiesti enneolematuna: plokkflöötide ja süntesaatorite pastelne värvigamma, gregoriaani lineaarsust meenutavad instrumentaalsed meloodiad ja King Crimsoniga võrreldavad ostinaatsed rock’i-rütmid moodustasid kokku niisuguse ainulaadse helisulami, mille sarnast ma polnud kuulnud isegi maailma proge-rock’i lipulaevade muusikas.
In Spe ja Tüüri edasine koostöö meenutab juba American dream’ilikku edulugu: 1980. aasta Tartu…
-
Selles on „süüdi” Manfred Eicher. Tema plaadifirma ECM on kohtumispaik. Ei ole juhuslik, et dokumentaalfilm Manfred Eicherist jõudis ekraanile just tänavu sügisel. Möödus 40 aastat ECMi asutamisest. Firma kataloogi on selle ajaga kogunenud üle tuhande heliplaadi, millest vaid üksikud on valminud ilma produtsent Eicheri aktiivse panuseta salvestamistel. Selle osalemise kohta on liikvel mitmeid legende, tulemus on aga kõigile kuulda plaatidel, kus kõlav muusika on suutnud enda…
-
Magritte’i „piibujutt” tuli meelde tõsiasjast, et esimesel õhtul ette kantud „Wesendonki laulud” on Wagner loonud naishäälele ja klaverile (orkestrivariandi tegi hiljem dirigent Felix Mottl) ning Donizetti „Poliutole” lõi Salvadore Cammarano libreto Pierre Corneille’ näidendi alusel. Seega on interpreetidele mõlema ettekande puhul kätte tulnud teatud vabadused: laulda ooperimuusikat noodist ning võimalus kasutada orkestri kaaslusel hoopis laiemat värvispektrit kui Mathilde Wesendonki luule intiimsed pooltoonid. Kuigi, nii võivad kuulajal…
-
Enne TKOd
Katseid siin Eestis kammerorkestrit asutada on tehtud palju kordi, jälgi leidub juba 1960. aastatest. Tollest ajast pärineb ER i fondis salvestusi, mille on sisse mänginud ER kammerorkester. 1970. aastatel esines sellenimeline orkester nii Neeme Järvi kui Eri Klasi käe all. Samal ja järgmisel aastakümnel tekkis mitmeid tudengikoosseise eri nimetuste all, juhatamas Paul Mägi, Toomas Kapten, Rein Mets, Mart Laas, Peeter Paemurru jt. 1970. aastate lõpust…
-
Heal tasemel keelpillimängu on Eestimaal kuulda olnud juba XIX sajandil, kuid seda baltisakslaste viljelduna. Eesti keelpillikvarteti ajalugu koosneb paljude suurepäraste muusikute katsetest seda traditsiooni kinnistada, kuid millegipärast on alati vahele tulnud salapärane „miski”, mis on takistanud ühel kollektiivil pikemat aega koos käia. Tallinna Keelpillikvartetil on see õnnestunud.
Kvarteti liikmed kõnelevad
Vestlusringis, kus osalesid Urmas Vulp, Olga Voronova, Toomas Nestor ja Levi-Danel Mägila, kõneldi eelkõige kvartetimängu motivatsioonist ja…
-
Oma nelikümmend aastat tagasi, kui Hendrik Krumm pääses end täiendama La Scalasse professor Barra juurde, kuid siin olid käimas Verdi „Aida” proovid, kus Krumm pidi laulma Radamesi dramaatilist rolli, olevat Barra manitsenud: „Kümme aastat oota selle rolliga!” Kui Vello Jürna biograafiat lugedes tähele panna rollide sünniaegu, siis ei saa märkamata jääda kaks tõsiasja. Pärast õpinguid Carlo Bergonzi juures Accademia Verdiana’s (1990/91) oli temast kujunenud maailma tipptasemel…
-
Tasapisi lõpetati orelikontsertide korraldamine Estonias täielikult. Küllap nähti siin suure eeskujuna ka Riia toomkirikut (riigistati 1962. aastal), kus käis koos orelipublik kogu Nõukogude Liidust ja väljastpooltki. Peatselt sai alguse ka tänaseks juba 23 korda ellu kutsutud Tallinna rahvusvaheline orelifestival, kus kuuleme peale orelikontsertide sageli suurvormide ettekandeid. Nigulistes on toimunud palju muudki põnevat: rohkete oreli- ja kammerkontsertide kõrval ka paavsti vastuvõtt ja moedemonstratsioone! Võib muidugi fantaseerida, mis…
-
„Kaunid kunstid ei ole ala, kus annaks elatist teenida. See on väga inimlik viis teha oma elu talutavamaks,” ütleb Kurt Vonnegut raamatus „Kodumaata mees”. Tegelikult, olgem ausad – pianistidel on olnud hea aasta. Ükskõik, kas on olnud esinemisvõimalus Estonia kontserdisaalis, Kadrioru lossis, Mederi saalis, Mustpeade Majas või raekojas; kas kontserdi on korraldanud Eesti Kontsert, ER SO, Tallinna Filharmoonia, Eesti Interpreetide Liit või Pille Lille Muusikafond –…
-
Nende endi tutvustusest loeme: „Meie repertuaari kuuluvad X–XV sajandi Euroopa muusika nii ilmalikud kui ka vaimulikud meloodiad: armastus-, sõja- ja veini-, gregooriuse laulud jpm. Toome kuulajateni sajanditevanuseid muusikahitte, püüdes edasi anda nende meloodiate tunneterohkeid mõtteid. See kaugete aegade tagune muusika on värviderohke ning läbi põimunud sügavamõttelistest muusikalistest kujunditest. Tähelepanelik kuulaja võib ära tunda mitmete muusikastiilide väikesi mõjutusi (jazz, hispaania rütmid, iiri rahvamuusika, araabia laad jne). Erinevate …
