-
Esimene, Nõukogude Eesti muusika festival 1979. aastal oli seotud ENSV Heliloojate Liidu XI kongressiga ja kujunes lausa hiiglaslikuks: 18 kontserti ja 8 teatrietendust 10 päeva jooksul, lisaks pressikonverents ja kaks lindimuusika kuulamist Heliloojate Majas. Eriline sündmus oli „Öökontsert”, praeguse „Mammutkontserdi” eelkäija. Kas nüüdseks on jõutud optimaalse haardeni?
ÜLO KRIGUL: Eks optimaalsus ole vist ka ajahamba poolt puretav väärtus. Kindlasti on nii publiku kui heliloojate ootused ja võimalused…
-
Milline oli konkursi õhkkond, millistel pillidel mängisite?
Julia Agejeva Hess: Kuna sain vene keeles suhelda, siis laabus kõik ja suhtumine oli väga sõbralik ja lahke. Harjutada sai konkursi ajal piisavalt nii harjutusklassides kui ka saalis, kus olid ju erinevad pillid. I ja II voorus oli repertuaarile vastavalt võimalik valida kahe instrumendi, kahemanuaalse prantsuse (meister R. von Nagel) ja ühemanuaalse itaalia klavessiini (O. Peper) vahel. Need olid…
-
Rahmaninov pidas arvet oma kirjutamise aja üle nii: I osa kirjutamine võttis aega kolm kuud, II osa kolm ja pool, III osa kaks ja IV – neli nädalat. Kõige raskemaks ja vaevarikkamaks osutus talle ta enda sõnul muusika orkestreerimine partituuri. Selles sümfoonias avab autor vene hinge ja looduse avarused iseloomulike vene intonatsioonide ja laiade meloodiakaarte kaudu. Sümfoonia on teemaderikas, üks kaunim kui teine. Südant soojendab helilooja…
-
Kõnesoleva kontserdi plusspunktid kuuluvad kava esimesse poolde. Mihhail Glinka avamäng ooperile „Ruslan ja Ludmilla” (1842) kõlas uhkelt, orkester (kontsertmeister Marike Kruup) esines enesekindlalt ja üleolekuga. Tabatud oli teose vaim, kogu selle olemus ja sündmus. Dirigent Risto Joost pakkus toreda avalöögi. Ferenc Liszti A- duur klaverikontserdi (pühendatud Nikolai Rubinsteinile) algvariant on loodud 1839, hiljem on Liszt seda korduvalt ümber teinud. Rohkete kujunditega ja vaieldava vormiga oma põhiteema…
-
Seega on paslik veidi peatuda ka interpreetide kujunemislool. Mõlemad on saanud hariduse siinses muusikaakadeemias, tšellist on täiendanud end veel Sibeliuse akadeemias ning pianist Madridi kuninglikus kõrgemas muusikakonservatooriumis, samuti on muusikute kontol hulk osalemisi meistrikursustel. Lisaks orkestranditööle ER SOs osaleb Lend paljudes väiksemates koosseisudes nagu keelpillikvartett Prezioso ja tšellokvartett C-JAM . Saarmäe on kontsertmeistrina teinud pikemalt koostööd ETV tütarlastekooriga, õpetanud mitmes muusikakoolis ning olnud aktiivne kammermuusik. Kontserdi…
-
Muusikahariduse võime jaotada tinglikult professionaalseks hariduseks ja huvihariduseks. Kas viie-kuueaastaselt pillimängu alustanud laps läheb (loe – saab minna) professionaalse või harrastusmuusiku teed, selgub aja jooksul. Siin on olukorda määravaid faktoreid palju. Üldistavalt öeldes: õpetaja professionaalsus, õpilase võimekus ja tingimused, kus õpetatakse. Ning kõige määravam – siht, mille nimel tegutsetakse. Eesmärgiks võib olla õpetus, mille puhul õpilane saab valida kas professionaalse (s.t elukutse) või n-ö enda jaoks…
-
Kahe sootuks erineva maastiku jaotuvust väljendab flöödipartiide vaheldumine ning mõjub oma kujundlikkusega jutustavalt, kätkedes endas ka dramaatilist pingestatust. Nii sisuliselt kui ka tehniliselt sobib see teos Monika Mattiesenile kui interpreedile nagu võti lukuauku. Flöödihelid – piccolo’st bassflöödini – muudavad end Mattieseni käes küll mahedaiks linnulauluviledeks, küll austraalia põlisinstrumenti didgeridoo’d meenutavateks lainetavateks helisammasteks. „Viled ja sosinad . . . .” on kirjutatud erinevate registritega plokkflöötidele ning tunnustatud just flöödi heliulatust…
-
Mõelgem siinkohal põlvkonnakaaslaste Chopini, Schumanni ja Liszti ning kolm aastat hiljem sündinud Wagneri loomingu, tegevuse ning tulevikku ulatuva mõjujõu peale. Kui Liszt avardas klaverikäsitsust suunal, mis ammutas inspiratsiooni ka klaverivälisest helimaailmast ja rajas seoseid teiste kunstiliikidega, siis Chopin otsis instrumendile loomuomast, selle pilli sügaval hinges asuvat olemust. Seda nii pianistliku tehnika, klaveri kõlavuse kui varem tundmata väljendusvõimaluste osas. Võtnud eelnevast ajastust kaasa ülesehituse selguse ja viimistluse…
-
Sind on sageli kirjeldatud kui erandlikku nähtust eesti heliloojate seas. Liigud mööda oma teed, millel ei ole eesmärki olla väga kaasaegne või uuenduslik. Mis üldse on muusikas uus?
Tõnu Kõrvits: Mulle on alati tundunud huvitav leida midagi, mis on uus mu enda jaoks, mis mu käivitab või äratab uudishimu. See ei pea üldse olema midagi uut tänase maailma või kaasaegse muusika seisukohalt. Täiesti uus võib tunduda…
-
Paradoksaalselt iseloomustab ka Eespere kammermuusikat oratooriumilaadne tähendusrikkus – selles peegeldub otsekui elu „suur plaan”, see õpetab, hoiatab ja lohutab. Iidseid õpetussõnu jagavad plaadil kolm vokaal-kammerteost ühenimelisest sarjast. „Epigramm” III (baritonile ja klaverile) räägib X sajandi teksti kaudu inimliku lootuse petlikkusest. „Epigramm” VI (sopranile, flöödile ja kitarrile) õhutab Ovidiuse teksti vahendusel elama, sest aeg ei oota. „Epigramm” VII (baritonile ja klaverile) kiidab Martialise suu läbi mõõdukat elu.…
