-
Tegelikult tuleb lisada veel need kontserdid välismaal, mida Peeter Lilje juhatas Jevgeni Mravinski või Juri Temirkanovi kõrval kuulsa Leningradi orkestriga, samuti tunnid Tallinna konservatooriumis, kus tema kogemustest said osa Vello Pähn, Arvo Volmer, Erki Pehk, Tarmo Vaask ja Lauri Sirp. Perekonna, sõprade või džässmuusika seltsis möödus samuti palju lõbusaid tunde.
Mul on hästi meeles, kuidas Peeter juhatas Estonias 1973. aastal Eri Klasi kõrval esimest korda lühioopereid „Pirnipuu”…
-
Enne kui Tormisega edasi minna, oleks põhjust lühidalt peatuda minimalismi mõiste kujunemisel XX sajandi muusikas. Seda terminit on muusikaga seoses teadaolevalt esimesena kasutanud inglise helilooja ja muusikateadlane Michael Nyman 1968. aastal. Ameerika helilooja Tom Johnson on minimalismi defineerinud järgmiselt: „Minimalismi mõiste sisu on palju laiem kui tavaliselt arvatakse. Minimalistlikku muusikat saab määratleda kui sellist, mis tugineb piiratud või minimaalsele helilisele materjalile. Minimalistlikud on teosed, kus kasutatakse…
-
Teist sügist tehti seda koos Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitaliga, kes lisas EMN i kolmele, heliloomingu, interpretatsiooni ja muusikaelu tegelase auhinnale oma üheksa aastapreemiat. Rida sai pikem ja uhkem, aga ometi jäi hulk väärilisi veel „ukse taha”: EMNi 12 liikmesorganisatsiooni olid esiletõstmiseks soovitanud 27 kandidaati. Heliloomingu preemia (toetab Eesti Autorite Ühing) sai eesti muusika suurkuju Eino Tamberg inimliku ja õnnestava muusika eest, interpretatsiooni preemia (toetab Merko Ehituse…
-
Kontserdist jäid eriti meelde selle atmosfäär ja soojus, kuid ka mõni esitusele tulnud teos. „Tuljak”, mille tundis küll selgesti ära ja mis oli Turi esituses lõbusam kui varem, oli siiski saarelikult omanäoline ja midagi arendatumat kui Miina Härma üldtuntud versioon. „Sa kõige armsam mulle” Anna Haava tekstile sisaldas vastuolu sõnades avalduva ängi ja muusika palju helgema kõla vahel. Ehk oligi mõte näidata armunud, ent kibestunud inimese…
-
Nende kahe õhtu põhjal lisaksin pealkirjas öeldule veelgi vürtsi: just sellist laulumaailma olen Eestimaale oodanud! See, et tublidele pürgijatele on avanenud terve maailma kõrgkoolide ja laulukorüfeede meistrikursuste uksed, on taganud meile tänase pildi. Kahel õhtul ei ühtki ebaklappi muusikalises ega vokaalses mõttes – kõiges valitses vaimustus muusikast ja professionaalsus. „Bastien ja Bastienne” on ühevaatuseline Singspiel, kus lamburi-idülli tüüpilistesse raamidesse mahub äärmiselt võluv, päikeseline ja lihtne muusika…
-
Koorilaulja töös esineb kahtlemata rutiini ja see on loomulik, kuid seekord pidi professionaalsuse heledamat ja tumedamat kuma märkama ka viimase rea publik. Sellised suhtumise katalüsaatorid väljendusid eelkõige teoste puhul, mida koor on laulnud aastaid ja mis moodustasid kavas peateose kõrval pigem kavatäite, kuid tõmbasid endale siiski palju tähelepanu. See omakorda tekitas küsimuse, kas teose emotsionaalne tasakaal peab tõesti olema võrdelises seoses nootide õppimisele kulutatud higi ja pisaratega.…
-
Chopin ei armastanud sõna „romantism”, kuigi peame teda romantikuks selle sõna kõige paremas mõttes. Autor soovis, et tema teoseid mängitaks rangelt ja lihtsalt. Pianiste, kes armastasid esinemistel keerulisi muutusi dünaamikas ja liikumises, nimetas ta veiderdajateks ja mõistis nad armutult hukka. Chopini enese mäng olevat olnud väga diskreetne, ääretult kaunikõlaline ja nüansirikas, sealjuures mitte eriti jõuline. Tema kaunis kantileen ja rafineeritud faktuuritunnetus võistles tema eluajal Ferenc Liszti…
-
Loomulikult ei saa nii suures riigis kui Saksamaa luua kõiki oma maa klavereid haaravat muuseumi – seal on tegutsenud ju üle 1000 klaveritööstuse. Rõhuasetust omamaisele klaveritoodangule kohtasin seal vaid Händeli muuseumis Halles, kus peatähelepanu oli Austria ja Šveitsiga ühtsesse kultuuriruumi seostatud Lõuna-Saksamaa meistrite klaveritel. Saksamaal nähtu ja kogetu andis tuge ideele, et Viru Keskusesse kavandatav ligi poolesaja eesti klaveri eksponeerimine valgustaks meie kultuurilugu mitmekülgselt. Sain tuge ka…
-
Aga preemiapidu ei koosne ainult laureaatidest – muusikapäeval peab kõlama ka muusika. Oma panuse kirevasse programmi on teiste hulgas andnud E ri Klas, Rein Rannap, Mihkel Mattisen, Peep Lassmann, Kadri Voorand, Mihkel Mälgand, Lea Liitma ja Aarne Saluveer. Muusikaliste etteastete hulgas on ka mitmeid elevaid üllatusi, näiteks Rannapi ja Indrek Hirve seatud ja tekstistatud Elleri „Kodumaine viis”, eesti vanamuusika XVI sajandist või Katkiste Pillide Ansambel, aga…
-
Kava oli mahukas ja põnev: alustati ja lõpetati Heitor Villa-Lobosi teostega, Pärdi eelnimetatud helindile järgnesid Carl Vine’i „Inner world” soolotšellole ja makilindile (M. Järvi) ning John Taveneri „ Ahmatova laulud” sopranile ja soolotšellole (M. Järvi). Villa-Lobosi muusika on põnevate brasiilia folkloori sugemetega nii meloodikas kui rütmi keerukuses ning esitab interpreedile, autori Bachi-vaimustusest johtuvalt, päris suure väljakutse. Kava alguses kõlanud „Bachianas brasileiras” nr 1 kaheksale tšellole kõlas…
