-
Laura Junsoni nimi oli mulle (ja küllap ka paljudele teistele) veel hiljuti tundmatu. Piisas aga põgusastki kuulamisest, kui pähe turgatas mõte, et sellise värvinguga hääl on seni Eesti muusikas puudunud. Junsoni kahtlemata kaunis ja isikupärane vokaal on albumi „Kodus” peamine väärtus, ehkki formaalselt on temaga võrdsed partnerid ka laulja ja kitarrist Erko Niit ning saksofonist Kristjan Mazurtchak. Ülejäänud kolm kaasategijat (pianist Joel-Rasmus Remmel, bassist Mihkel Mälgand…
-
Piletite kõrge hind seadis ometi üsna selged piirid ja kuulajaiks osutusid esmajoones heal järjel intellektuaalid. Aja jooksul kujunesid Londoni oratooriumiõhtud kodanlaste kultuurielu tähtsaks sündmusteks, muutudes ühtlasi rahva antiabsolutistlike ideaalide häälekandjaks. Ajastu määravamaid žanre oli toona loomulikult ooper ning vaieldamatu oli selle mõju ka oratooriumile. Ekspansiivsus ja oraatorlik alge oli sama intensiivne ka vaimuliku tekstiga teostes. Puritaanlikult puhtaks kirikumuusikaks võiks ehk Händeli puhul nimetada vaid tema hümne…
-
Alustades kaalukamatest žanritest – orkestriteoseid (solistiga või solistita) on nimekirjas 17, sellest 4 teost sümfoonia- ja 4 puhkpilliorkestrile, ülejäänud keelpilli- või kammerorkestrile solistidega või ilma. Neljast sümfooniaorkestrile kirjutatud teosest kaks (Pärdi „In Spe” ja Tüüri Sümfoonia nr 8) tuli esiettekandele väljaspool Eestit ja kaks (Kaumanni sümfoonia ja Margo Kõlari orkestrisüit „Nimed marmortahvlil”) Eestis. Uus orkestrimuusika on enamikus 4–7 minutit kestvad väikevormid. Orkestrisaatega lühemaid või pikemaid kooriteoseid…
-
Uue aasta esimene kontsert, traditsiooniline Eesti Kontserdi & Hennessy uusaastakontsert, kutsus dekoreeritud saali lavale Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri koos tšehhi dirigendi Petr Altrichteriga ning solisti Annely Peeboga, õhtujuhiks Mikko Fritze. Kuna kontsert oli pealkirjastatud teekonnana „Viinist Peterburi”, tingis see ka autorite ja teoste valiku. Kava ülesehitus oli küll pigem Peterburist Viini, sest esimese poole autorid olid Tšaikovski ja Šostakovitš ning teise poole täitsid Johann Strauss ja Imre…
-
Edasi läks esinemisjärg jälle orkestri kätte, kes mängis Corelli kuueosalise kirikukontserdi, Concerto grosso op. 6 nr 8 g-moll alapealkirjaga „Jõulukontsert”. Soleerisid orkestri oma esiviiuldajad Elar Kuiv ja Mail Sildos, tehes seda veenvalt. Siiski pean siinkohal avaldama ühe probleemi, mille kallal murdsin pead seda teost kuulates ja ka hiljem. See on kõrgemate poogenpillide intonatsiooniline ebatäpsus. Kas tuleneb see probleem barokkviiulite akustilistest iseärasustest (oletan, et need on tundlikumad…
-
Kogumikule annab suure lisaväärtuse põhjalik ja asjatundlik ülevaade Jürissonist kui muusika uurijast ning propageerijast. Maris Kirmel on antud teema käsitlemiseks rikkalikud teadmised ja kogemused tänu tema varasematele analoogilistele väljaannetele Karl Leichteri ja Leenart Neumani kohta. Asjakohane on ka Jürissoni kirjutatud ja koostatud raamatute nimekiri ning nimeloend raamatu lõpus. Tänapäeval käsitletakse muusikaajalugu võimalikult terviklikuna. Vaatluse alla ei võeta mitte ainult heliloojad ja nende teosed, vaid ka kogu…
-
Tanel Joametsa, kelle täispikka klaveriõhtut sai kuulata Estonia kontserdisaalis, on suures saalis parem kuulata kui mõnes kammersaalis (nt Kadrioru lossis aasta tagasi). Joametsal on haaret, tal on küllalt lai dünaamiline skaala, hea tervikutunne, muusika voolab loomulikult ja on ka ilusat kergust. Joamets tajub kujundeid, tal on, mida ütelda. Kui arvestada selle kava mitmekesisust ja Joametsa sellel hooajal välja kuulutatud mitut erinevat kava (ka pikka kontserditurneed Venemaa…
-
Kahest CDst koosnev komplekt sisaldab kaalukama osa Rahmaninovi sooloklaveriteostest. Esimeselt leiame kõik etüüdpildid: op. 33, op. 39 ja kaks postuumset, teiselt CD-lt 2 muusikalist momenti op. 16, valiku prelüüde (op. 3, op. 23, op. 32) ja 2. sonaadi op. 36. Kolossaalse mõõtme annab Rumesseni plaadile kõikide etüüdpiltide teostamine (võib-olla oleks sellega võrreldav saavutus Chopini etüüdide op. 10 ja op. 25 plaadistus).
Presentatsiooni järel alustasin etüüdpiltide kuulamist ja…
-
Sisaskilt tuli esimesena ettekandele neli osa tsüklist „Kaksteist laulu Püha Neitsi Maria auks” op. 41 (1992, tekst katoliku palveraamatust) Riho Leppoja dirigeerimisel. Neist laulu „Oh halastuse Emake” esitusel täiendas koorifaktuur rütmi-impulsi kandjana sopran Maria Leppoja pikkade legato-kaartega niiviisi, et tekkis justnagu kaks erinevat kõlatasandit. Stiilitasandeidki on selles tsüklis mitmeid: näiteks ¾ taktimõõdus „Auväärne Haldaja, taevalik õis” võib intonatsiooniliselt meenutada mõnd XIX sajandi vaimulikku rahvaviisi, samas kui…
-
Kui Reimann Viini ooperitellimuse 2006. aastal vastu võttis, siis algul kaheldes, oli ta ju just saanud seitsmekümneseks ning ooperi kirjutamiseks vajalik jõupingutus näis liiga suur. Loomisperiood oligi väga intensiivne, 2006. aasta detsembrist 2009. aasta augustini peamiselt Lanzarotes, eemal suurlinna melust, oli ta ülimalt keskendunud libreto ja muusika kirjutamisele, mida katkestasid ainult kohtumised lavastajaga (Marco Arturo Marelli, temalt ka lava- ja valguskujundus) ja dirigendiga (Michael Boder). Õnnelik…
