-
Avakontserdist peale saatis meie muusikute esinemisi soe vastuvõtt ja süvenenud, kuulamisele keskendunud atmosfäär. Vabariigi aastapäeval üles astunud Vox Clamantise kavas „Da pacem” kõlasid eesti, armeenia ja gruusia vaimulikud rahvalaulud ning gregooriaani hümnid vaheldumisi Pärdi teostega. Oli huvitav jälgida, kuidas ansambel laul laulu järel publiku oma mõju alla haaras. Otsetee kuulajate südamesse paistis kulgevat Kadri Hundi lauldud rahvalaulude ja muidugi Pärdi muusika kaudu. Õnnestunud kontsert tipnes koraali…
-
Hindemithi muusika juurest liiguti 140 aastat ajas tagasi Mozarti helimaailma ning esitati Sonaat viiulile ja klaverile B-duur KV 454 (1784). Arthur Schnabelilt pärineb legendaarne lause, et Mozarti sonaadid on liiga kerged lastele, ent liialt keerulised täiskasvanutele. Lapsena mängitakse neid siira rõõmuga, kuid teatud eas avastatakse näilise lihtsuse tagant peidetud keerdkohad, mida saab ületada vaid visa süvenemisega muusika põhitõdedesse, milleks on rütmistruktuuri mõtestamine ja kujundlike seoste loomine,…
-
* Maurizio Pollini. Britid on õnnelikud, et on saanud Praemium Imperiale äsjase laureaadi Pollini soolosarja Royal Festival Halli: viis kava (28. I – 25. V) Bachist Boulezini, ka Liszt, Schumann, Chopin, Debussy, Stockhausen, homme Schuberti kolm viimast sonaati. Pollini plaadistas 2010. aastal Bachi HTK I-se. Harukordse intervjuu temaga on ilmutanud selle kuu BBC Music.
* 2012. aasta olümpiamängude kultuuriprogrammi Londonis on tellitud 20 uut briti muusikateost. Projekti…
-
„Selle sündmuse puhul on kõige tähtsam, et tudengid saaksid festivalil esinemise professionaalse kogemuse,” selgitas saksofonist Kristjan Mazurtchak, kes on üks kahest „Tudengijazzi” pealikust. Tema seljatagust kindlustab Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse taustaga Rein Kutsar. Festivali tulevikku näeb Mazurtchak helgena. Stagnaaega ulatuva ajalooga „Tudengijazzil” on oma nišš, mis teeb sellest Euroopa kontekstis võrdlemisi unikaalse sündmuse.
Festivali korraldaja Mazurtchaki kinnitusel oligi sel aastal ka välisõppeasutuste huvi festivali vastu üsna suur. Lisaks…
-
Kolmanda sisustasid 13. II Mustpeade majas Tallinna Kammerorkestri ja NYYD Ensemble’i solistid kavaga „ECM ja Eesti”. Eks see festival kujunes ehk veidi miniatuurseks, kuid varemgi pole „Täiuslikku vaikust” lausa suurfestivalina korraldatud. Festivali avakontserdil esines iseäralik duo: tšellist Anja Lechner Saksamaalt ja pianist Vassilis Tsabropoulos Kreekast. Iseäralikuks tegi kontserdi „Laulud, hümnid ja tantsud” duo kava, kus kümnest teosest tervelt üheksa loo heliloojaks oli märgitud Georges Gurdjieff (1877–1948).…
-
24. ja 25. septembril toimus Londonis Southbank Centre’is konverents „Arvo Pärt: Ajastu soundtrack” ja 15. – 17. oktoobrini Eesti muusika- ja teatriakadeemias seminar „Arvo Pärdi kultuurilised juured”, millest Jaan Ross tegi oma ülevaate 28. oktoobri Sirbis. Nii nagu arvukad kontserdid, festivalid, tantsuetendused, tele- ja raadiosaated, raamatute ja plaatide ilmumine möödunud sügisel, olid ka need üritused seotud helilooja 75. sünnipäevaga. Konverents Londonis tõi Inglismaalt, Ameerikast ja Austriast…
-
Sõna tähendus ongi ju koorijuhi ja -töö seisukohast oluline . . . .
„Alguses oli sõna.” Sõna tähtsuse üle vaidleme palju Veljo Tormisega, sest Veljo poolest võiks mõmiseda kõiki tema laule. See on üllatus, eks ole ju! Minu jaoks on sõnal väga suur tähtsus ja kui on mingi sõna, mida ma ei tea, trügin kohe uurima, mis see on. Kui kõik selge, on hea meel – koor teab kõiki…
-
Saksamaa. Juba jaanuaris 2010 käis ta Saksamaal Limburgis, kus Arbeitskreis Musik in der Jugend korraldas koorijuhtide foorumi koostöös kirjastusega Gehrman. Rootsi poolt oli „teemaheliloojaks” Sven-David Sandström. Tormise noodid tulid sinna tema kirjastuselt Fennica Gehrman. Foorumile oli tulnud helilooja sõnul väga professionaalne seltskond Saksamaalt, Austriast, Šveitsist jm ning lood läinud kenasti juba esimesel läbilaulmisel. Tormise seminari viis helilooja aktiivsel osalusel läbi Hirvo Surva. Töökavas oli osi viiest…
-
Tunnustades ühiskonna püüdlusi kohelda mees- ja naistöötajaid võrdselt, keeldun siiski tunnistamast nn kohustuslikke sookvoote ja seda eriti professionaalses muusikas. Seejuures ei saa ma lahti tundest, et maailmas (ja meilgi) on selgelt tuntav-jälgitav feminiseerumine meile teada põhjustel. Olles pragmaatik, pean protsessi tunnistama, kuid hing ihkab nautida ka maskuliinsemat interpretatsioonikunstis. Ses mõttes oli kontserdi solistide seltskond päris lootusrikas: üks kolmandik tüdrukuid ja kaks poisse.
Raskem kui kahe partneri koostöö…
-
Rimski-Korsakovi loomingus on ülekaal muinasjutulistel või siis reaalsuse ja fantastika piirimail süžeedel – „Tsaari mõrsja” (1898), ajaloolise taustaga lüürilis-psühholoogiline draama, on siin erandiks. Ooperi aluseks on vene poeedi ja näitekirjaniku Lev Mei samanimeline draama, mis põhineb ajaloolisel faktil, et tsaar Ivan IV (Julm) valis pärast kahe esimese naise surma mõrsjaks Novgorodi kaupmehe Sobakini noorukese tütre Marfa, kes haigestub salapäraselt ning sureb. Nagu kirjandusteoses, on ooperiski mitu…
