-
Homne päev on Eesti muusikakultuurile rõõmupäev, sest Tartumaal vastrenoveeritud ajaloolises Alatskivi lossis avatakse eesti muusika suurkuju helilooja Eduard Tubina (1905–1982) muuseum. See sünnib täpselt Tubina 106. sünnipäeval. Rudolf Tobiase, Mart Saare, Cyrillus Kreegi ja heliloojate Kappide muuseumi kõrval saab sellest viies meie muusikaklassikule pühendatud muuseum.
Nii kogu eesti muusika kui Tubina mälestuse jäädvustamise seisukohast väga olulise kultuuriobjekti avamine esinduslikus lossis on sümboolne ja mitmetähenduslik: Tubin sündis avatava…
-
Rahvamuusika õpe VKAs lõi pinnase pärimusmuusika õpetajate tekkimiseks, festival suutis viia pärimusmuusika laiema publikuni ja Aida roll on külvata seda seemet, et omakultuuri pesasid tekiks ka mujal Eestis. See tee on olnud pikk ja üldsegi mitte kerge, ja võib-olla alles nüüd hakkab esimesi pungi paistma. Eriti hästi iseloomustas pärimusmuusika elujõudu pilt, mis avanes koolinoorte võistumängimisel. Säravad noored, kes on oma õpetajatelt saanud pillimängusädeme ja mängivad kandleid,…
-
Tänavune festival tõi sisse uusi jooni. Esiteks hakkas festivali korralduslikku poolt Monika Mattieseni kunstilise suunamise kõrval juhtima Tartu Jaani kiriku tegevjuht Juhani Jaeger, kes võttis teatepulga üle Marika Pettilt. Teiseks toimus esimest korda enam kui üks töötuba – lausa neli, mille viisid läbi muusikauurijad, mitte heliloojad. Ja kolmandaks pakkus sel korral kontserte ka festivaliklubi. Viimased kaks uuendust kasvatasid märgatavalt festivaliürituste hulka: neljapäevast pühapäevani leidis aset 13…
-
EMU korraldab paariaastase intervalliga Euroopa riikides koostöös kohaliku ühendusega noorte muusikafestivale (2009. a Austrias Linzis, 2007. a Budapestis, 2004. a Malmös ja Kopenhaagenis). Tuleval kevadel ootab 5000 noort muusikut kõikidest Euroopa riikidest külla Emilia Romagna piirkond Itaalias. Eesti muusikakollektiivid on nendel festivalidel osalenud juba 1998. aastast peale.
EMU täiskogud ehk peaassambleed toimuvad kord aastas erinevates Euroopa riikides, mis annab põhikirjajärgsete kohustuste kõrval võimaluse teha lähemalt tutvust vastuvõtva…
-
Pealkiri „Baltic+” tähendas mitte ainult kolme Baltimaa, vaid üldse Läänemere-äärsete maade muusikat, kavas ja ka esinejate hulgas oli peale eesti-läti-leedu muusikute taanlasi, poolakaid, soomlasi, norralasi, rootslasi. Sündmust toetasid saatkonnad ja meie kultuuriatašee Reet Remmeli sõnul olid festivali Eestile pühendatud päevad üks kõige laiahaardelisemaid eesti muusika tutvustusi Inglismaal. Canterbury on väike linn ja paistis tõesti, et eestlasi ja eestihuvilisi britte-ameeriklasi on puistatud sinna korralikult. Eesti teatud domineerimine…
-
Meie esimene ettevõtmine võiks osutada, kuidas üleilmastumisega ei saa jätta kaasa minemata, teine aga, kuidas sellele saab tahtmise korral vastu tegutseda. 1997. aastast peale annab ESCOM välja ajakirja Musicae Scientiae – ladina keele tundja võiks siin pisut mõtiskleda selle nimetuse eesti (või ka muusse tänapäeva keelde) tõlkimise erinevate võimaluste üle, mis rajanevad kummagi nimetuses sisalduva sõna ainsuse genitiivi ja mitmuse nominatiivi vormide homonüümial. Kuni möödunud aasta…
-
Antud lavastuse kõige tugevamaks küljeks oli muusikaline teostus. Üllatuse meeldivust suurendas asjaolu, et ühtlane esitus ei pruugi seda laadi projektide puhul olla üldse enesestmõistetav. Tegemist on ju sageli üsna lühikeseks ajaks kokku viidud loovisiksustega, kelle kool, taust ja professionaalne tase võivad üsnagi erineda. Sellest tulenevat ebaühtlust aga antud lavastuses peaaegu tunda ei olnud: üksteisega haakusid võrdselt hästi nii solistid, koor kui ka orkester.
Lavastuse täht oli kahtlemata…
-
Matemaatikas kirjutatakse õnnestunult lahendatud teoreemi lõppu täheühend m.o.t.t (mida oligi tarvis tõestada). Kaljuste väitis tänavust kava koostades (muidugi mitte verbaalselt), et „noorte värk” ei pruugi olla kuidagi kehvem. Tõestuseks võttis ta kavva ainult Kreegi noorepõlvelaulud ja rahvaviisiseaded. Tulemus oli m.o.t.t – Cyrillus Kreek oli juba tudengina küps, valmis helilooja. Pole ju võimalik väita, et „Nõmmelill” oleks vaesem kui 1952. aastal loodud „Ma tulen hilja” või et…
-
Kuidas sujus esimene koostöö eesti muusikutega?
Proovidest jäi uskumatult hea mulje. Noored lauljad võtsid esimest korda noodid kätte – ja ma mõtlesin: kui nad praegu niimoodi laulavad, kuidas see kõlab siis veel kolme nädala pärast? Andsin ka kaks intervjuud, kus küsimused olid ehmatavalt rasked ja pidulikud – nagu näiteks: mis on teie sõnum? Mul ei ole valmis sõnumit, igaüks võib selle mu muusikast ise leida.
Teie isa, Sir…
-
Teadsime Mari-Liis Päkka juba Tallinna õpingute päevil kui muusikasse sügavuti minevat ja sugestiivset mängijat. Vahepealsed aastad on lisanud küpsust, virtuoossust ja viimistlusoskust. Kujunenud on ka muusikaliste sõnumite ja kujundite ring, mis viiuldajale enim sobivad ja tema esituses veenavad. Teda kuulata on nauding.
Kontserdi kava oli koostatud meil mitte kuigi tihti esitatavatest teostest. Erich Wolfgang Korngoldi (1897–1957) teavad viiuldajad eelkõige tema viiulikontserdi kaudu. Pärit Austriast, elas ta põhilise osa…
